|
|
|
. | |
|
MEEDIAKAJAD Mitte üheksas laine, nagu Aivazovski kuulsal meremaalil, vaid tänavune –
kümnes – oli «Jazzkaare» eelmiste lainetega võrreldes kõrgem, mahukam ning
stiilirohkuselt kindlasti ka kirevam. Üllatute kindlasti, kui saate teada, et Tallinnal on arvatavasti vanim veel
toimuv jazzifestival maailmas – veel vanem kui Newport Jazz Festival… Väsimatu Anne
Ermi eestvedamisel on festival 1990ndatel jõudsalt edenenud, võõrustades niisuguseid
olulisi artiste nagu Steve Lacy, Dave Douglas ja comeback’i tegev Charles Lloyd. Viimased positiivsed kunstielamused sain Jazzkaare festivalilt – vabadus,
piiride puudumine, improvisatsioon. Aleksander Zukerman Dzhäzzi-kaare all jätkuvalt toimuvaist, osalt iseseisvaist ja mõneti
alternatiivse moega tantsuüritustest on aastatega saanud omaette traditsioon, mille
üldine menukus ja samas sisuline tululikkus ema-festivali jaoks on nüüdseks ilmekalt
tõestust leidnud. Kuigi jazzifestivalidel ja jazzielul üldse on Eestis märksa pikemad
traditsioonid, on alles «Jazzkaar» võimaldanud viimase kümnendi jooksul meie publikul
osa saada tõeliselt rahvusvahelisest jazzielust ning jälgida uute suundade kujunemist
maailma vägevate osavõtul. / Nagu «Nyydi» festival ja «Viljandi folk», paistab ka
«Jazzkaar» silma suurepärase atmosfääri ja mitmekülgse esinejatevaliku poolest.
/…/ Kümnes «Jazzkaar» tõestas veel kord, et tegemist on Eesti ühe olulisema ning
elujõulisema festivaliga. Viis õhtut kirevat kava maailma eri paigust andsid dzhässigurmaanidele
rohkesti nautimisainet, ent kurnasid ühtlasi vastuvõtuvõime. Ongi hea, et otsa sai,
kuuldus pärast lõppkontserdi ohkeid Sakala suure saali täistuubitud tagaosast. |
Jazzkaare üheks suuremaks
saavutuseks loen seda, et selle raamesse sulas orgaaniliselt ka esimene rahvusvaheline reggae-festival
Von Krahli teatri kahes saalis. …juubeli-«Jazzkaare» alla mahtus tavatult palju – seda nii
muusikasündmuste kui suundumuste rohkuselt. /…/ Maailm lihtsalt avardub pidevalt,
maailma jazzmuusika koos sellega ja «Jazzkaar» koos kogu maailma muusikaga. Jazzkaare peaesineja Joe Zawinul Syndicate’i kontsert näitas
kvaliteeti, mille sarnast Eestis tihti ei kohta. See, et Jazzkaar jõuab oma kavas välja alternatiivsete vormideni,
näitab Sellekevadise festivali arvukate värvikate väliskülaliste hulgas ja
nende valdavalt väga väärikate etteastete seas suutis Ameerika impromuusika paremikku
esindava Bump The Renaissance Bandi kontsert kujuneda veel eraldi suursündmuseks.
Võrratumat külalis-dzhässi on siitmaistelt lavalaudadelt harva kuuldud. Hasartmäng erinevate muusikate lähendamise ja nende üheks liitmise
kaartidega on üldse üks riskantne tegevus. Võib palju võita, aga võib ka kaotada
kõik. Jazzkaar mängib järjest suuremate panustega ja sedapuhku lahkub ta kasiinost
õnnelikuna. Külma pead säilitades võib festival sama korrata ka järgmisel aastal. |
Richard |
|