 |
| Garmarna |
|
Stefan Brisland-Ferner – violin,
hurdy-gurdy, perc
Emma Härdelin – voc, violin, perc
Jens Höglin – dr, perc
Gotte Rinsqvist – luteguitar, violin, perc
Rickard Westman – g
|
 |
|
Garmarna
võib kiidelda sellega, et neid pole mõjutanud keski ega miski peale nende iseendi ja
rootsi rahvamuusika. Grupi liikmetele meeldivad sellised näiliselt kokkusobitamatud
asjad, nagu David Bowie, reggae, Beastie Boys, Tori Amos, Tom Waits, Elvis Presley,
Nine Inch Nails, kõik rahvamuusikad ja palju muud.
Garmarna startis 1990. aasta jaanuaris. Kesk-Rootsis, Sundvallis elav kitarrist
Rickard Westman sattus vaimustusse nähtud «Hamleti» etendusest, kus kasutati vana
rootsi rahvamuusikat ja otsustas leida mõttekaaslasi, et teha muljest ajendatult bänd.
1992 esines grupp juba mitmel folkfestivalil ja pääses esmakordselt rootsi suurima
rockiürituse, Hultsfredi festivali lavale. Aasta hiljem ilmus ansambli debüütplaat (EP
«Garmarna»), seltskonnaga liitus laulja Emma Härdelin ning turneedekarussell hakkas
vähehaaval pöördeid koguma.
Kui 1994. aasta aprillis andis Garmarna välja täispika albumi «Vittrad», oli
neil oma firma-sound juba leitud – ohtralt sämplerite ja elektriliste
rütmidega vürtsitatud rockkiv vana rahvamuusika ja keskaegsed ballaadid. Aasta hiljem
toimus retrofuturistlike folkarite esimene Ameerika-turnee, mis möödus suure menuga.
Kiidusõnu ja tunnustust hakkas tulema vasakult ja paremalt, Garmarna nimi ilmus üleilmse
muusikatööstuse Piibliks tituleeritud ajakirja Billboard esikaanel ning «Vittrad»
ilmus müügile paljudes välisriikides. 1997. aastal sai Garmarna teine album «Guds
Spelemän» Rootsis Aasta Folk-Albumi auhinna. Isegi erootikaajakiri Playboy pidas albumit
tähelepanuväärseks (ja seksikaks) ning pühendas sellele oma veergudel arvustuse võrra
ruumi. Järg, 1999. aastal ilmunud «Vedergällningen», kergitas aga ootusi veel
kõrgemale. Garmarna mängis tuuril oma eripärases seades sajanditetaguse naismüstiku
Hildegard von Bingeni teoseid ja sai veelgi suurema vaimustusega kirjutatud kiitvaid
arvustusi. Plaadifirma Tower Records asepresident George Scarlett märkis, et «Garmarna
on nikerdanud meistriteose, mis võib tähendada rahvusvahelist läbimurret kogu
põhjamaise muusika zhanrile».
 Sel samal 1999. aastal esines Garmarna
esmakordselt Eestis, olles Viljandi Pärimusmuusika Festivali peaesineja.
Mitte-veel-kolmekümnestest muusikutest grupp reisib praegu lakkamatult mööda maailma
ringi ning kõige populaarsemad on nad USA-s, Prantsusmaal ja Kanadas. Arvata võib, et
pärast Jazzkaarel käimist lisandub sellesse loetellu ka Eesti.
|
