|
|
Gabi Kenderesi
voc
Csaba Hajnóczy
guitar
Balázs Dongó Szokolay
sax, bagpipe, flute
Zoltán Farkas
bass guitar
Tamás Csécs
drums
.............................. |
.......................
Kampec Doloresi seni viimane plaat “Bivaly Hátán” (Pühvlil istudes, 2001)
koosneb võimsast melanhoolsest poeesiast . Pühvlil ratsutajale ilmub iidsem maailm.
....................... |
Valude lõpp on
vabaduse algus
Lauri Sommer
....................
KAMPEC DOLORESi sügavate hingedega rändurid testivad teie
kuulmismeele klisheevabadust. Kutsuge seda madjari etnofuturismiks, kui tahate...
Kui madjari külades vanasti kellegi surma järel lausuti “Kampec dolores”,
tähendas see: “tema valudel on nüüd lõpp, sai vaevast lahti.” Siin ja praegu
märgib see sõnapaar võimalust liigutavaks muusikaliseks avastuseks.
Kampec Dolores alustas Ungaris, aastal 1984. Helilooja, kitarristi ja bassisti Csaba
Hajnoczy eelmine bänd, oma maa mõjukaim new wave’i kamp Kontroll Csoport oli just
laiali läinud. Koos lauljatar Gabi Kenderesi ja sõpradega algatasid nad grupi, mis
esimesed aastad tegutses keelatuse piirimail.
Tollase Ungari muusikaelu sarnanes olukorraga teistes hilissotsialistlikes maades. See oli
suurriikide helilevist väljas, osalt provintslik, osalt kummaline. Kuni tänaseni on
Kampec Dolores osanud säilitada madjarlikkuse häid külgi. Lauldakse põhiliselt
emakeeles ja mõjude ristumise kiuste on rahvuslikud toonid tunda.
Nende avastusretked on viinud neid postpunki piiratud müraseinast mõeldamatusse
kaugusse. Eri plaate kuulates tekib kahtlus, kas tegu on ikka sama bändiga. Proovitud on
rahvamuusikate kõlasid, minimalismi, elektroonilisi lisandeid, abstraktsemat jazzi.
Kõike liidab läbimõeldud mänguvabadus. Neid on ka progeks ja psühhedeeliaks peetud.
Kuid üldiselt on Kampec Doloresi kõla sildistamatuks jäänudki.
Nagu paljudel Ida-Euroopa põrandaalustel bändidel, ilmus nendegi esik-LP piiri taga.
Hollandis toodetud “Kampec Dolores”(1988) ristas postpunki põhja kummaliste
meloodiate ja rütmikaga. Plaadid “Levitatsioon”(1991) ja
“Nõelasilm”(1993) näitasid uute alade hõlvamist. Avastati abstraktsuse võlu
ja õpiti seda isikupäraselt kasutama.
Pidev areng pole nende puhul sõnakõlks. Kui ilmus “Zsgó”, (Tõlkes: Kiire,
Järsk –1996) jõudsid katsetused radikaalsesse faasi. Gabi, kel oli nii bel canto
esitamise kui ungari rahvalaulu kogemus, hakkas häält kasutama meloodiapiiridest
sõltumatu instrumendina. Palad olid leiutatud keeles. Sealt saati ilmuvad plaatidele
Kampec Doloresi varjundiga vaikusehetked.
Csaba oli oma sõnul tavapärasest pillimängust tüdinud ja otsis voolavamaid struktuure.
Seda võimaldasid kitarriline aloogika ja sämpler .“Zsgó” oli katse tekitada
terviklik protsess. Võib öelda, et läbitud eksperiment mõjus bändile avardavalt ja
puhastavalt.
Kampec Doloresi seni viimane plaat “Bivaly Hitin” (Pühvlil istudes, 2001)
koosneb võimsast melanhoolsest poeesiast . Pühvlil ratsutajale ilmub iidsem maailm.
Nimilaul ütleb: “Elu välgatab pimedas, kõik / on täna mulle ligemale tulnud /---/
nüüd võin unustada oma nime, soo ja elu, / ma saan ümber sündima vees kõigil
seitsmel tasandil”.
Müütilise, osalt orienti puudutava tausta annavad töötlused tamili ja türgi
dervishite viisidest. Gabi kasutab loos “Pisike pilv 1” shamaanide “teise
maailma keelele” sarnast kõnet. Sämpler sõbruneb darbuka, käsitrummi, torupilli
ja udu’ga. Tulemiks on uus, otsingutega saadud loomulikkus.
|
