 |
Dreamfield |
........................
“Dreamfieldi akustiliste instrumentidega muusika viib kuulajaid
unelmate rännakutele. Londoni-Bostoni mix tagab omapäraseid helikombinatsioone.
Naishäälte harmooniad, ülepaisutatud kärinad ja trummid lisavad muusikasse pinget.
Muusika täielikuks kuulamisnaudinguks või kaasaelamiseks.”
Dreamfield tuli kokku 1999. aasta lõpus Londonis ja asutajateks olid
Poppy Gonzales ja Gregg McKella. Ameerikas veedetud aastaga leidsid nad endale kaaslaseks
Amy Tuckeri.
Dreamfieldi muusika asustab une ja ärkveloleku vahelist maailma; hüpnootilised gruuvid
põimuvad haprakõlalise psühhedeeliaga, naiselike harmooniate kihistused meenutavad
meile, et nende”teispoolses” olekus on ka teatavaid pophoiakuid.
........................ |
........................
Oma mõjutuste seas on ansambli liikmed maininud: dub. psühhedeelia, ansambli Talk Talk
viimased albumid, Lõuna-Ameerika kabareelaulud. Kõigest sellest on nad loonud oma
maitsega kokteili.
Pärast paljukiidetud debüütsingli “Take Me With You” ilmumist on ansambel
endiselt ja kangekaelselt sõltumatu, kavandades parajasti oma kõige populaarsema loo
“Christopher’s Dream” välja andmist, luues uusi laule ja hoides mõttes
kauamängiva plaadi tegemist.
Musitseerimiseks kasutab Dreamfield kõike, mis sobilik ja vajalik, kõike, mis tekitab
pikki voogavaid noote ja määramatuid helisid. Sealhulgas ka sääsetõrje masinat,
“psühhedeelset klarnetit” ja teisi “pille” tavapäraste kõrval.
Kui tsiteerida üht arvustajat, siis olevat tegemist koos Roger Watersiga jämmiva Mazzy
Star’iga, keda omakorda miksib Portishead.
Kindel on see, et Dreamfield täidab nende kuulajate soovi, kes praegusel ajal ikka veel
praktiseerivad süvenenult tugitoolis kuulamist.
See on istudes tantsimise muusika.
See on muusika, millesse on lihtne ennast kaotada...
........................ |
