Jazzkaar 2002

IN ENGLISH

.............................
Sündis 1975, aasta 22. aprillil. Tema ema Novella on Eestis tuntud laulja.
.............................
Üks esimesi suuri innustajaid oli Silvi Vrait.
.............................
Candy Dulferit eeskujuks võttes hakkas Hedvig teismelisena saksofoni õppima.
.............................
Võitis lauluvõistluse "Kaks takti ette" 1993. aastal.
.............................
Laulis üksikuid laule mitme tuntud eesti popansambliga.
.............................
Jazziarmastusest sündis 1997 heliplaat "Love For Sale" koos ansambliga Basic Concept.
.............................
Tegi saateid Raadio 2s.
.............................
Hedvigu suurim armastus on must soul ja R&B.
.............................
On esinenud ka koos ansambliga Con Spirito
.............................
Aastal 2001 ilmus temalt eestikeelsete lauludega jazzihõnguline plaat "Tule Mu Juurde", mille andis välja Eesti raadio.
.............................

 

Haapsalu kultuurikeskus, 19. aprill kell 19.00

Eesti

Hedvig Hanson
vokaal
Toomas Rull
drums
Taavo Remmel
ac. bass
Marek Talts
guitar
Jorma Toots
piano
..............................

..............................
“Emakeelne tekst omab minu jaoks palju suuremat väärtust, kui enamik muukeelseid. Eesti keeles peab omama erilist osavust ja peent vaistu, et öelda kolm lihtsat sõna: “ma tahan sind”.”
Hedvig Hanson
..............................

Helged laulud, milles
puudub müra

Rando Tooming
...........................

Lauljatar HEDVIG HANSON kinnitab, et kavatseb Jazzkaare 2002 raames Haapsalus ja Võrus esitada laule oma möödunud jõulude ajal ilmunud esimeselt eestikeelselt plaadilt “Tule mu juurde”.
Esmakordselt kuulis laiem avalikkus seda erakordselt tundlikku ja helget materjali möödunud aasta detsembris, Jõulujazzil toimunud kontserdil.
“Tegelikult ei ole me selle kavaga vahepeal ühtegi kontserti andnud, nii et selles mõttes on “Tule mu juurde” laulud kontserdipubliku jaoks ikka veel täitsa uus asi. Muidugi, muusikud teevad reeglina proovi viimasel päeval enne kontserti, seepärast on suhteliselt vara surmkindlalt kinnitada, et mingisugust uut materjali esitlusele ei tule. Kõike võib juhtuda,” muigab Hedvig äkki kelmikalt.
Oma esimese plaadi salvestas Hedvig, nagu ta ise ütleb, koos “vanade kaladega”. “Toomas Rull, Raul Sööt, Ain Agan jt – nendega oli hea kindel tunne, sain neid pimesi usaldada ja teadsin sisimas, et võin seda teha,” jääb ta läinud aegu meenutades viivuks mõtlikuks.
“Praegu meeldib mulle väga musitseerida koos noorte muusikutega. Neis on sisemist julgust ja tahtmist muusikale jäägitult pühenduda. Mulle meeldib, kui laval on noored inimesed, kellest õhkub nooruse sära ja tuld. Ometi ei saaks ma siiani läbi ei Toomas Rulli ega Taavo Remmelita, kes puhtalt oma kohaloluga mulle tohutult kindlust süstivad.” Noortest bändikaaslastest kiidab Hedvig Jorma Tootsi, kes õpib klassikalist klaverit ja kelle mängus on tunda erilist esteetilist käekirja; kiidab ka juba ise Pärnus õpetaja staatust nautivat Marek Taltsi.
Muusikastiilidest on Hedvigit juba pikemat aega oma paljulubavusega paelunud jazz. “Selles on koos kogu maailma muusika. Eelkõige just loov, improvisatsiooniline muusika, mida ei anna suruda raamidesse. Mis on alati arenev ja lõpetamata,” õhkab lauljanna. “Mulle meeldib väga ka must muusika, soul ja funk, aga mitte hip-hop. Meeldib kõik, milles ei ole müra.”
Noore lauljatari looming sõltub suuresti aastaaegadest. Aastaaegadest eelkõige tema sees, tihtipeale ei ole need sünkroonis tegelikult looduses valitsevaga. Külmal talveperioodil võib Hedvigit tabada loomepuhang. Ta jõuab täie jõuga proove teha ja enda ümber energiat ning valgust kiirata. Samas kipub soojal suveajal töö asjade ning muljete rohkuse tõttu tihti toppama. “Sügis ja kevad eksisteerivad inimsuhetes ja hinges, mitte õues,” kostab ta seepeale vaikselt.
“Mulle tundub küll, et eesti keeles on hulga raskem tekste teha ja lõpuni viimistleda,” lausub Hedvig “Tule mu juurde” materjali kohta. “Sellepärast omab emakeelne tekst minu jaoks palju suuremat väärtust, kui enamik muukeelseid. Eesti keeles peab omama erilist osavust ja peent vaistu, et öelda kolm lihtsat sõna: “ma tahan sind”. Lihtsalt niisama paristades on see ju kole, aga õigete sõnade leidmise korral veel ilusam, kui ükskõik millises teises keeles.”
Lõpetuseks palub Hedvig öelda, et ta tahaks hirmsasti esineda Tartus, aga keegi ei ole taibanud teda tükk aega kutsuda. “Sinna ma läheks küll kohe,” elavneb ta. “Tartu oma üliõpilastega ja noorusega tõmbab mind endiselt vastupandamatult, nagu magnet.”

Aktaprint
VikerraadioKlassikaraadio


Eesti PäevalehtViru HotellSilja LineEesti Kultuurkapital

Piletid müügil kino Sõprus kassas ja Piletipunkti müügikohtades.

Korraldajad jätavad endale õiguse teha kavas muudatusi