|
|
Hedvig
Hanson
vokaal
Toomas Rull
drums
Taavo Remmel
ac. bass
Marek Talts
guitar
Jorma Toots
piano
.............................. |
..............................
“Emakeelne tekst omab minu jaoks palju suuremat väärtust, kui enamik muukeelseid.
Eesti keeles peab omama erilist osavust ja peent vaistu, et öelda kolm lihtsat sõna:
“ma tahan sind”.”
Hedvig Hanson
.............................. |
puudub müra
Rando Tooming
...........................
Lauljatar HEDVIG HANSON kinnitab, et kavatseb Jazzkaare 2002
raames Haapsalus ja Võrus esitada laule oma möödunud jõulude ajal ilmunud esimeselt
eestikeelselt plaadilt “Tule mu juurde”.
Esmakordselt kuulis laiem avalikkus seda erakordselt tundlikku ja helget materjali
möödunud aasta detsembris, Jõulujazzil toimunud kontserdil.
“Tegelikult ei ole me selle kavaga vahepeal ühtegi kontserti andnud, nii et selles
mõttes on “Tule mu juurde” laulud kontserdipubliku jaoks ikka veel täitsa uus
asi. Muidugi, muusikud teevad reeglina proovi viimasel päeval enne kontserti, seepärast
on suhteliselt vara surmkindlalt kinnitada, et mingisugust uut materjali esitlusele ei
tule. Kõike võib juhtuda,” muigab Hedvig äkki kelmikalt.
Oma esimese plaadi salvestas Hedvig, nagu ta ise ütleb, koos “vanade kaladega”.
“Toomas Rull, Raul Sööt, Ain Agan jt – nendega oli hea kindel tunne, sain neid
pimesi usaldada ja teadsin sisimas, et võin seda teha,” jääb ta läinud aegu
meenutades viivuks mõtlikuks.
“Praegu meeldib mulle väga musitseerida koos noorte muusikutega. Neis on sisemist
julgust ja tahtmist muusikale jäägitult pühenduda. Mulle meeldib, kui laval on noored
inimesed, kellest õhkub nooruse sära ja tuld. Ometi ei saaks ma siiani läbi ei Toomas
Rulli ega Taavo Remmelita, kes puhtalt oma kohaloluga mulle tohutult kindlust
süstivad.” Noortest bändikaaslastest kiidab Hedvig Jorma Tootsi, kes õpib
klassikalist klaverit ja kelle mängus on tunda erilist esteetilist käekirja; kiidab ka
juba ise Pärnus õpetaja staatust nautivat Marek Taltsi.
Muusikastiilidest on Hedvigit juba pikemat aega oma paljulubavusega paelunud jazz.
“Selles on koos kogu maailma muusika. Eelkõige just loov, improvisatsiooniline
muusika, mida ei anna suruda raamidesse. Mis on alati arenev ja lõpetamata,” õhkab
lauljanna. “Mulle meeldib väga ka must muusika, soul ja funk, aga mitte
hip-hop. Meeldib kõik, milles ei ole müra.”
Noore lauljatari looming sõltub suuresti aastaaegadest. Aastaaegadest eelkõige tema
sees, tihtipeale ei ole need sünkroonis tegelikult looduses valitsevaga. Külmal
talveperioodil võib Hedvigit tabada loomepuhang. Ta jõuab täie jõuga proove teha ja
enda ümber energiat ning valgust kiirata. Samas kipub soojal suveajal töö asjade ning
muljete rohkuse tõttu tihti toppama. “Sügis ja kevad eksisteerivad inimsuhetes ja
hinges, mitte õues,” kostab ta seepeale vaikselt.
“Mulle tundub küll, et eesti keeles on hulga raskem tekste teha ja lõpuni
viimistleda,” lausub Hedvig “Tule mu juurde” materjali kohta.
“Sellepärast omab emakeelne tekst minu jaoks palju suuremat väärtust, kui enamik
muukeelseid. Eesti keeles peab omama erilist osavust ja peent vaistu, et öelda kolm
lihtsat sõna: “ma tahan sind”. Lihtsalt niisama paristades on see ju kole, aga
õigete sõnade leidmise korral veel ilusam, kui ükskõik millises teises keeles.”
Lõpetuseks palub Hedvig öelda, et ta tahaks hirmsasti esineda Tartus, aga keegi ei ole
taibanud teda tükk aega kutsuda. “Sinna ma läheks küll kohe,” elavneb ta.
“Tartu oma üliõpilastega ja noorusega tõmbab mind endiselt vastupandamatult, nagu
magnet.” |
