|
|
Bugge Wesseltoft - keuboards
Ingebrigt Flaten
bass
Paal Nilssen-Love
drums
Jonas Lønnå
electronics
Rikard Gensollen
perc
Jan Martin Vågen
lights/video
Geir Østensjø
sound engineer
.......................... |
..............................
"Ma pean elektroonilist muusikat väga progressiivseks. Just see muutis mu
mängustiili, kuna elektroonilise muusika puhul algab kõik rütmist. Oma bändiga
üritangi mängida live-muusikat nagu DJ."
Bugge Wesseltoft
..............................
"Ma ei mängi "traditsioonilist akustilist jazzi". Mulle meeldib
elektroonika ja pealegi on akustilist jazzi enne mind juba nii hästi tehtud, et ma ei
suudaks seda ületada."
Bugge Wesseltoft
..............................
Tänapäeva tehnoloogia abil on elektroonikaga võimalik täiesti vabalt improviseerida
– süsteemid on nii kiired ja toimivad reaalajas. Ma tean, et näiteks John Scofield
on meid kuulanud. Nüüd on ta teinud bändi, kus osaleb ka DJ."
Bugge Wesseltoft
..............................
"Aastatel 94-95 toimus Oslos tõeline muusikarevolutsioon, kui tantsuklubid said
tõeliselt jalad alla. Meil oli palju häid klubisid, häid DJ-sid tuli kogu maailmast
ning neile pöörati ohtralt tähelepanu. Mäletan, et jõlkusime koos Nils Petter
Molvaeriga mööda neid klubisid ja kõik oli nii uudne ja värske."
Bugge Wesseltoft
.............................. |
Uue muusika kuulsa guru Gilles Petersoni raadiosaadete
fännid on Bugge Wesseltofti nime kindlasti kuulnud rohkem kui mõne korra mainitavat.
Igal juhul on ka Norra uue jazziliikumise üht liidrit mujalgi ja korduvalt hõisatud
välja kui "jazzmuusika tulevikumeest”.
Mitte ilmaasjata, sest tema muusika on hübriid, mis koosneb rockmuusika, dub'i,
ambient'i, funk'i ja techno elementidest. Samal ajal on seal ka piisavalt äratuntavaid
jazzielemente, et õigustada ehk kõige enam Wesseltofti nimega seonduvat väljendit
"Jazzi Uus Kontseptsioon", mis ühtlasi on ka tema ansambli nimi.
Jazziharmooniate, elektroonika ja hoogsa minekuga drum'n'bass- ning house-rütmide
segustamisega on Wesseltoft tegelenud juba rohkem kui kümme aastat ja saavutanud
elektrooniliste ja akustiliste helide uudse kombineerimisega maailmas tunnustuse.
Enne seda esines ta teiste seas oma kuulsate kaasmaalaste Jan Garbareki, Terje Rypdali ja
Arild Anderseni ansamblites, salvestas Eivind Aarseti, Sidsel Endreseni ja Jens
Wendleboega ning lõi kaasa trummar Billy Cobhami turneebändis. Veel enne seda aga
mängis juhumuusikuna kõike ja kõikjal.
1995 asutas Wesseltoft oma plaadifirma Jazzland ja vahetult pärast seda salvestas oma
esimese sooloalbumi “New Conception of Jazz” seeriast, luues muusikat, kus jazzi
esteetika kohtub modernse tantsukultuuriga, kusjuures vältides põhjamaise jazzmuusikaga
üldiselt seostuvat tüünet-jahedat atmosfääri.
Viimased paar aastat on Bugge Wesseltoft veetnud kontsertreisidel mööda maailma
uuendusliku kaldega festivale, kus jazz ristub klubikultuuriga, ning sealjuures on ta
olnud tunnistajaks ka rõõmustavale protsessile, et mitme ilmakaare jazzikriitikud on
üha enam omaks võtnud tema kõla ja hoiakuid. Praegu on Wesseltoft nimi, keda on kasulik
teada ja tähele panna. Ta on saanud jalge alla paljutõotava teeotsa, ja kui
klubikultuuri vaikne revolutsioon jazzis veel rohkem võimust võtab, võib just tema olla
järgmine Suur Asi.
Veidi enam kui viie tegutsemisaastaga on Bugge Wesseltofti poolt loodud Norra
pisiplaadifirmast saanud üle-Euroopaline fenomen, millest kõmu ulatub ka kaugemale.
Lihtsalt seepärast, et on muusikaline visioon, mis püüab küünituda vaatama üle serva
ja kaugemalegi. Prantsuse ajaleht Liberation ütles selle kohta “uus lõikav
serv” ning Londoni Evening Standard lisas, et ehk on see hoopis uue jazzimillenniumi
koit.
Vastandudes Ameerika retrojazzi lainele, on Jazzland Recordsi märgi all ilmunud plaadid
leidnud märkamisväärse koha kiiresti muutuval moodsa muusika maastikul, ja olles saanud
nähtavaks, muudavad need plaadid nüüd ise vähehaaval seda maastikku. Isegi sedavõrd,
et mõjukaima Ameerika ajalehe The New York Times esikaanel ilmunud artikli juures oli
Bugge Wesseltofti ja Nils-Petter Molaværi foto juures hüüatus “eurooplased
murravad sisse uue jazzi kõla ja biidiga!”
Bugge Wesseltoft tegi oma firmakese selleks, et anda välja oma 1996. aastal salvestatud
plaat “New Conception of Jazz”. Kui seda saatis ootamatu edu, hakkas ta ka oma
mõttekaaslaste muusikaga plaate tegema. “Sa lihtsalt pead uskuma oma
muusikasse,” ütleb Wesseltoft välja plaadifirma kreedo. “Kui usud, siis saadab
plaadi ka edu”.
Just edu ongi Jazzlandi plaatide suurim argument, millest pole enam kuidagi võimalik
mööda vaadata.
Kui Herbie Hancock salvestas oma uusimat plaati “Future 2 Future” kuulas ta
mõõdu võtmiseks läbi kuhja uusi norra jazziplaate, millest enamik kandsid Jazzlandi
märki. No mis sa selle peale kostad?
|
