Villu Veski
|
.............................................................
VIIMAKS OMETI – PÕHJALA SAARED 3 TULEB
| TASUB TEADA |
Villu Veski on sündinud 19. jaanuaril 1962 Muhu saarel.
.................
Tiit Kalluste sündis 2 aprillil 1962 Võrumaal.
.................
Esimene “Põhjala saarte hääled plaat” ilmus 1998.
.................
|
Villu Veski ja Tiit Kalluste kiindumus põhjamaisesse mõtisklusse tabas neid 90ndate lõpus äkki ja see lumm pole siiamaani kadunud, vaid saadab kõike, mida nad muusikas teevad.
Pärast 1998. aastal ilmunud “Põhjamaade saarte hääled” esimest plaati polnud nende meeste maailm enam endine. Siinse maailmakandi etnomuusikaga vürtsitatud jazzivaim saatis neid pea kõikjal ja kõiges. Kaks heliplaati selle pealkirjaga saavad nüüd, pärast mitmeid kõrvalepõikeid, lõpuks ometi järje. Ootame põnevusega.
Ennast tutvustades ütleb Villu Veski (192), et ta on saksofonist, ansamblijuht ja pedagoog – just sellises järjestuses.
Veski on konservatooriumidiplomiga saksofonimängija. kes võinuks soovi korral pühenduda oma pillil ka üksnes klassika esitamisele. Teda on aga rohkem tõmmanud jazzi ja muu muusika poole. Kõigepealt õppis ta Kuressaare muusikakoolis, 1985 lõpetas Tallinna konservatooriumi Olavi Kasemaa käe all. Järgnesid 80ndate lõpus mitmed kutsealased enesetäiendamised Ungaris, USA-s ja Prantsusmaal, mis oli tollast (veel nõukogude)aega arvestades erakordselt eriline ja tähtis sündmus.
Pedagoogiameti alguseks võib Veski pidada aastat 1982, mil ta veel ise tudeng olles asus õpetust jagama noortele saksofonistidele G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakooli. Kaalukam ja küllap sel hetkel ka huvitavam oli 1999. aastal lülitumine jazziõppesse Viljandi Kultuuriakadeemias, kus Veski hakkas õpetama saksofoni ja improvisatsiooni. Hiljem ta ta juhendanud workshop’e mitmel pool välismaalgi.
Ühiskondlikus plaanis tegevusest oli Villu Veski puhul oluline rõhutada kuulumist Eesti Interpreetide Liidu juhatusse alates 1999. aastast.
Villu Veski & Tiit Kalluste Põhjala Saarte Hääled
|
Tema põhipill on altsaksofon ning varem mängis ta sellel paralleelselt nii jazzmuusikat kui klassikat. Näiteks on ta toonud esiettekandele heliloojate Eino Tambergi ja Hillar Kareva saksofonikontserte ning korduvalt on Veski muu hulgas esinenud Neeme Järvi taktikepi all. Viimasel ajal on aga klassikapoole esinemised jäänud harvemaks ning jazz võtnud pea täiesti võimust. Oma stilistiliste eelistuste kohta nimetab Villu Veski vanas heas stiilis svingimist, funk-gruuvi ja etnojazzi. Taoline komplekt võib tunduda üllatav, aga üksnes inimesele, kes pole Veski erinevate projektidega laval või plaatde kaudu kohtunud.
Lai haare on võimalik ka praktikas. 90ndate lõpus oli Veski üks Eesti Kontserdi saksofonifestivali Saxomania korraldajaid ja algatajaid, alates 1983. aastast kuulub ta klassikarepertuaari esitava Tallinna Saksofonikvarteti koosseisu. Koos nendega on ta tiirutanud kontserte andes päris palju ka välismaal.
Paralleelselt sellega eksisteeris jazz-rocki mängiv ansambel Avicenna, mis tegutses aastatel 1986-1990 ja mille tegevuses oli Veskil oluline roll. 1992. aastal asutas saksimees aga kuumalt funkiva Saxappeal Band’i, millega tiirutas mööda klubisid ja sattus vahel isegi rockfestivalidele.
Koostöö akordionimängija Tiit Kallustega algas 90ndatel kõigepealt swing-bändides ja arenes seejärel ühise huvi kaudu “Põhjala saarte hääled” projektiks, mida pärast 1998. aastal ilmunud esimest seda nime kandvat plaati võib pidada mõlema mehe tegevuse üheks keskpunktiks. Teine “Põhjala saarte hääled” CD ilmus 2001. aastal. Nüüd tuleb sellele lõpuks ometi järg.
Seoses “Põhjala saarte häältega” kerkib päevakorda ka Villu Veski heliloojana. Lisaks sellele on ta teinud muusikat reklaamidele ning 1999. aastal valmis suure tööna muusika 13- osalisele dokseriaalile “Around the World in 90 Days”, mida on näidanud ülemaailmse levikuga telekanalid.
Veski viimaste aastate kontosse kuuluvad mitmed maailmse jazzmuusikaga projektid ja plaadid, milles kaasalööjaks on sageli olnud ka Tiit Kalluste. Näiteks tangoprojekt “Nordic Sounds kohtub Pipi Piazzollaga”, mitmed etnohõnguga ettevõtmised (näiteks islandi lauljatari Eivør Palsdottiri või Primitive Music Society koos Havai muusiku Bird’iga). Mullusel Jazzkaarel esitles Villu Veski oma elektroonilise tantsujazzi projekti iLife Jazz Party.
Ja veel – juba rohkem kui kümme aastat on Villu Veski oma sünnikohas Muhumaal korraldanud eklektilist festivali Juu Jääb, mille ta on fantaasiaküllaselt tituleerinud tulevikumuusika festivaliks.
Tiit Kalluste
|
Tiit Kalluste (1962) mängib akordioni, kirjutab muusikat ning kui tiheda kontserdigraafiku vahel aega saab, siis tegeleb ka teiste õpetamisega. Väga mitmekülgse muusikuna on ta läbi esinenud praktiliselt kõik jazz- ja etnofestivalid Eestis ning mänginud ka mitme suure välismaise jazzfestivali laval.
Kalluste läbis 1981. aasta G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ning sai muusikudiplomi 1986,. aastal Tallinna konservatooriumis. Sellest ajast saati on ta olnud põhiliselt vabakutseline muusik, samastades ennast eelkõige jazziga. See tähendab, et mitmekülgse muusikuna on tal ka teistesse muusikavaldkondadesse küündivadi ettevõtmisi.
Alates 2004. aastast on Tiit Kalluste Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia akordioni ja improvisatsiooni õppejõud. Õpetama hakkas ta 90ndate teisel poolel Viljandi Kultuuriakadeemias. Ühiskondlikust tegevusest on märkimisväärsem Eesti Akordioniliidu presidendi amet, mida Kalluste peab juba alates 1999. aastast.
Väljaspool “Põhjala saarte häälte” projekte on Kalluste põhigrupiks juba tükk aega olnud Tiit Kalluste Jump Band, millega ta on käinud paljudel akordionifestivalidel.
KOOSSEIS:
Villu Veski - saksofon
Tiit Kalluste - akordion
|
