.............................................................
Lend vetruva Bachi-svingiga

Juba aastaid on meie publik saanud nautida erakordselt innovatiivse Andres Mustoneni koostööd meie parimate jazzmuusikutega. See looming, milles lõimuvad eri maailmad – klassika, barokk, keskaeg, raga ja jazz – on välja kasvanud rikkalikest kogemustest ja oskustest, tunnetusest ja sügavast baasharidusest.

Alguse sai kõik Jazzkaarelt, kuhu Andres Mustonen tõi kõigepealt Hortus Musicuse koos keskaja muusika, trummikoori ja kõhutantsijatega, seejärel pani ta Vivaldi ja Corelli rokkima ning lõpuks Bachi svingima. Bachi muusika lõputult lummavasse maailma viib ta meid ka seekord nüüdisaja svingitukses koos Jaak Sooääre, Taavo Remmeli ja Tanel Rubeniga.

Mustonen vajab lakkamatult uusi ideid ja otsinguid, piiride ületamist, stiilide ühendamist. See ongi loominguline protsess, milles ei ole tsementeeritud interpretatsioone ega kapseldumist oma maailma on vaid avatus ja pidev uuenemine. “Ma tahan ühendada seda väärtust, mis on meie ajas, väärtustega teistest aegadest. Kes kõlbab selleks ühendamiseks? Ainult geniaalsed heliloojad, kes on andnud vabaduse mängida ennast teistesse stiilidesse. Ja Bach on kõigist kõige suurem, kõige demokraatlikum ja vabam,” ütleb Andres Mustonen.

Fakt, et Bachi interpretatsiooniga on tegelenud kõik stiilid muusikaajaloos, räägib ruumist Bachi helindites. Andres Mustonen ütleb, et kui ta teeb proove Bachi muusikaga, ükskõik kas lauljate või orkestriga, kasutab ta alati sõna “sving”, soovist panna akadeemilised muusikud svingima. Sving on väga tugeva, paindliku rütmiga muusika ning Bachi muusikas on svingi alge olemas, kogu baroksesse liikumisse on improvisatsiooniline jazz-sving-olek sisse kodeeritud.

“Kui kuskil tuleb sisse vetruv svingirütm, viib see inimese kohe kõrgemale. Mina tahan Bachi-svingiga tõsta inimesed lendavasse olekusse, mis on vaba mateeriast, kasutades samas tugevaid väljendusvahendeid, tugevaid rütme ja mingis mõttes ka volüümi.” Johann Sebastian Bachi soolosonaadid, triosonaadid, süidid, inventsioonid, chaconne, Goldbergi variatsioonid on see baas, millelt algab svingimine koos muusikute oma kommentaaride ja improvisatsioonidega – protsess, kus toimivad samal ajal nii eelnev kompositsioon kui uue loomine. Bach on öelnud, et iga tema passiooni aaria on tants. Svingimise võimaldabki Bachi muusika tantsulisus, selle struktuurid ja maagilised arvud, liikumine, mille alged on barokktantsus.

“Muusika, mis ei vetru, mis ei lase inimese kehal kaasa elada, on staatiline tapeedimuusika, milles ei ole energiat sees, aga barokkmuusika vaatab iga oma figuuriga ettepoole ja annab lõhna juba ette. Meie taasloome seda oma vahendite ja tunnetusega. Samas on see autentne tegevus. Oleme väga täpselt Bachi muusika sees. Meie interpretatsioon on aga see, millest tuleb teine tulemus. Küsimus on selles, kuidas me seda mängime, kas mängime seda liikumist võrdselt, kas mängime seda pisut pikendades või lühendades, kuidas toimime rütmi ja Bachi ülikeerulise harmooniaga. Me võime võtta paljudest komponentidest ühe elemendi ja luua täiesti uue kvaliteediga maailma.”

Andres Mustonen kinnitab, et seda sobib absoluutselt igal pool mängida – kas kirikus või džäss-baarides ja klubides – vastuolu ei teki. “Tahan alati, et muusika ei kõlaks surnuna, vaid et ta kõlaks aktuaalsena ja puudutaks kuulajat. Muusika läheb siis inimese sisse, kui ta sel hetkel resoneerib ja on aktuaalne. Selle otsimine on väga tähtis protsess. Nii nagu kiriku uks peab olema igaühe jaoks lahti, peab ka muusikat nii tegema, et kõik uksed oleksid lahti. Astuge ainult sisse ja elage kaasa!”

Andres Mustonen – viiul
Jaak Sooäär – kitarr
Taavo Remmel – bass
Tanel Ruben – trummid