JK: Lizz paitas publikut pehmelt ja soojalt

Mahehäälne ja sooja naeratusega Lizz Wright astus Nokia Kontserdisaali lavale paljajalu. Tema suurepärane gospelihääl ja loomulik lavaline olek võlus publiku ka kõige tagumistes ridades.

Publikult küsisid kontserdimuljeid JK veebireporterid Merli Antsmaa ja Eila Poom.

Lizzi armsad ja siirad vahetekstid viisid publiku kurssi lugude taustaga. Laval toimuv peegeldus publikusse ning küllap neilt omakorda tagasi lavale. Suurt osa mängis esituses ka suurepäraste soolodega saatebänd, kes kohati täitis taustalauljategi rolli. Lizz tutvustas bändipoisse soojalt kui oma road-family’t.

Ele (40), riigiametnik: "Olen hetkel natukene endast väljas. Nii võimas hääl! Ei olnud temaga varem kokku puutunud ja sattusin juhuslikult kontserdile. Olen väga rahul ja ostan kohe plaadi ka."

Eerika (50), kaubandusvaldkond: "Väga siiras. Kuigi olen rohkem funky austaja, oli hetkel rahustav ja siiras. Kuigi Ameerikas on kõik tempokas, siis see oli kohe midagi teistsugust ja nii positiivset. Lizz Wrighti pole ma varem kuulanud, sest olen tegelikult teise stiili austaja, aga ta oli balansseeriv – siiras, maalähedane. Olen abikaasaga suur Jazzkaare fänn ja 17 aastat järjest käinud. Aitäh, et tuuakse nii erinevaid stiile ja esitajaid ning viimastel aastatel on festival ka ise täienenud ja kasvanud. Väljub žanrilistest piiridest. Merepaviljon on samuti väga õnnestunud projekt. Nii et suur-suur aitäh!"

Marko: "Väga võimas kontsert! Mulle meeldivad aeglased ja mõtlikumad lood. Tänase puhul mitte päris kantri ja funky palad, aga siiski oli väga hea. Võrratu hääl. Hetkel ma loodan, et ma olen plaadijärjekorras. Tema kohta lugesin muidu kavalehe pealt,et pidi olema kuulus ja võimas artist. Kui selline võimalus on, siis miks ka mitte vaatama tulla."

Maarja, stilist, ja Mari filmindusvaldkonnast: "Fenomenaalselt hea! Tämber oli nii unikaalne. Tema aura ja liikumine laval. Ta täidab kogu saali ära. Grammy’sid oleks võinud juba 10 tükki saada. Meie annaksime kindlasti Grammy nominatsiooni."

Anneliis Kits, lauljanna: "Saan vaid öelda:  VAU! See kontsert purustas igasugused ootused. Mul on siiralt hea meel, et siia puhtjuhuslikult sattusin. Algselt ei olnud peale Jo Stance’i plaani midagi muud vaatama minna, aga siis tuli võimalus. Nii et täna ka Lizz Wright ja The Brand New Heavies. Emotsioonid olid ikka nii-nii tugevad. Ühe loo ajal lihtsalt nutsin. Raske on emotsioone sõnadesse panna. Tema hääletämber on nii unikaalne ja ei ole väga palju artiste, kes suudaksid tulla saali, kaasas tohutu rahu ja teadmine. Tema valmisolek laotub üle terve saali. Kohe esimesest hetkest vajus suu lahti. Muusika tegi ühest küljest härdaks ja sentimentaalseks ning teisest küljest nii rõõmsaks. Nägin ka enda ees istuvaid mehi pisaraid pühkimas."

Helin-Mari Arder (37), laulja: „Mulle solist väga-väga meeldis. Ma olen teda üsna vähe kuulnud, ühtegi tema täispikka plaati mul ei ole. Häälematerjal, siirus ja tema olemus mulle väga meeldis. Tundub üldse, et ta on väga armas ja südamlik inimene. Mul on hea meel, et ma teda kuulsin. Isiklikult – kuna olen ka ise džässiinimene – oleksin oodanud veidi džässilikumat repertuaari. Praegune oli mõnes mõttes sutsu lihtsam, gospel. Aga sellegipoolest ma olen rahul. Džässimaid asju saan salvestuste pealt kuulata. Teisest küljest imetlen tema julget valikut tulla džässifestivalile ja teha gospelmaterjali. See on tore, et inimene tahab rääkida oma usust ja veendumustest ja maailmavaatest. Ta tegi seda väga veenvalt.“

Maris (32), kondiiter: „Harukordne hääl on sellel naisel. Ma olen ta plaati enne kuulanud ja muusika sellel on väga hea, aga laivis on ikka hoops võimsam kuulata. Ta olek oli nii vaba ja liikumine laval nii loomulik. See andis nii palju juurde ja näha oli, et ta ise ka nautis seda, mis ta teeb.“

Liisi (24): „See oli midagi väga võimsat. Ta oli laval nii soe ja sõbralik. Mul oli vahepeal tunne, nagu ma ei istukski üüratus saalis, vaid väiksemal intiimsemal kontserdil. Ta hoomas kogu saali oma vahel aeglaste ja vahel kiiremate lugudega. Mulle väga meeldis.“

Marek (30), ekspordijuht: „Ma ei ole küll eriline džässispetsialist, aga siin oli seda vähe. See oli jah rohkem gospel. Aga ilus oli sellegipoolest. Saali lummas ära oma hääle ja karismaga.“

Oskar (41): „Mulle meeldis esineja juures kõige enam see, et ta ei püüdnud oma häälega meeletult eputada. Ta ei pidanud vajalikuks oma hääleulatust demonstreerida või võimsust näidata. Jäi laval iseendaks ja see mulle meeldis. Ta laulis endale iseloomulikke lugusid ja ta kehakeel väljendas seda. Väga loomulikuks suutis jääda sellise üüratu publiku ees. Ilus.“

Nokia Kontserdimajas 27. aprillil kl 19

Lizz Wright – vokaal
Robin Macatangay – kitarr
Glenn Patcsha – klahvpillid
Nicholas D’Amato – bass
Jonathan Rix – trummid