Kontserdi kõrgpunktiks nimetaksin Weekend Guitar Trio etteastet, milles instrumentalistid, elektroonika ja valgusshow muljetavaldavas ühtsuses tegutsesid. Faktuuri tihenemised või järsud naasmised napi algmotiivi juurde peegeldusid selgelt visuaalis. Pärast kajaefektide ja loopimisega täidetud lõiku saadi kitarride unisoon värskelt kõlama – ja kohe näidati meile ka pea lagedat seina äsjanähtud eri elementidest ja struktuuridest küllastunu asemel. Valgusshow meenutas Walt Disney joonisfilmi „Fantaasia“ aastast 1940, ainult et siin ei illustreerinud abstraktsed kujundid mitte Beethovenit ja Stravinskit, vaid norra elektronmuusiku loomingut. Aga mitte vähem tabavalt.

Ka WGT remix Eivind Aarsetilt, Arve Henriksenilt ja Erik Honorélt oli mõjuv. Vilistamise, veeklaasi ääre hõõrumise ja salvestatud kitarrihelide kokkumiksimises esitati üht ja sama heli või akordi, meenutades eelmisel õhtul kõlanud Tarnopolski Pärdi-teemalist teost. Teine veeklaas oli häälestatud 2/3 tooni madalamale, edasi jõuti kromatismideni ja nendest sujuvalt kitarritrio temaatilise materjalini. Edasi arenes remix metallkandiku löömise ja mikrofoni „testimiseni“ läbi trompeti lausutud eestikeelsete sõnadega „üks, kaks, kolm“. Muusikute leidlikkust oli põnev jälgida ning ka kuuldeelamus oli meeldejääv.

Valgusshow's esines sageli antropomorfseid elemente, mõnikord kergemini äratuntavalt, teinekord peidetuna. Valdavalt kujutati lavalolevaid muusikuid ja nende liikumist, aga inimkujud ja -näod sulandusid kujunditeks ja tekstuurideks. Siin võib tõmmata paralleeli kõlanud muusikaga, kus igaüks võis kuulda erinevaid asju ja tõlgendada neid omamoodi, arvestades autori olemasoluga ja erinevusega esitajast või mitte. Kuulajal oli valikuvabadus näha pildis ideed või inimest, igaüks endale sobival kujul.

Kontserdi esimeses jaos kuulsime Jan Bangi muusikat albumilt „...and poppies from Kandahar“. Muusika oli pretensioonitu, pakkudes kuulajale võimalust mõttemängudeks ja elamust ka siis, kui ei jälginud pingsalt esituse kulgu. Miinuseks võib pidada, et salvestus ja elektroonilised efektid on siiski suures osas surnud muusika ning märgatav osa publikust lülitab end mõne aja möödudes lihtsalt välja ja tunneb tüdimust. DJ oli jätkuvalt helipuldi taga hämmastavalt osav, kuid võrreldes kolmapäevase kontserdiga oli vähem tunda soovi publikule muljet avaldada ja rohkem sisemiselt veendunud kontseptsiooni läbiviimist.

J. Peter Schwalmi teostatud remix jäi ehk kõigist neljast kahvatuimaks, pakkudes publikule eelnenuga väga sarnast poolmeditatiivset seisundit. Põhjuseks võib olla ka, et eelmisel kontserdil töödeldi akustilisi instrumente, aga nüüd oli juba lähtepunkt elektrooniline.

Punkt Tallinn
Neljapäev, 21. aprill Mustpeade maja
Jan Bang (elektroonika)
J. Peter Schwalm (elektroonika)
Weekend Guitar Trio koosseisus Robert Jürjendal, Tõnis Leemets, Mart Soo (kitarrid, elektroonika)
Eivind Aarset, Arve Henriksen, Erik Honoré (elektroonika)

"Sattusin Jan Bangi “And Poppies From Kandahar” kuulma juhuslikult BBC Radio 3 maailmamuusikasaatest “Late Junction” eelmisel kevadel.

Armusin nendesse helidesse esimesest silmapilgust – kohe niivõrd, et oli vajadus BBC playlistist järgi vaadata, mis plaat ja mis esitaja need sellised olid.

“Poppies From Kandahar” on pingeline, hüpnootiline ja kinematograafiline – kõik need omadused, mis on minu jaoks elektroonilises muusikas vist esmatähtsad. See justkui paitab ja ehmatab sind ühekorraga, ent rõhutagem, et kõik need helid, isegi kui nad on samplitud igapäevastseenidest või sootuks äratundmatud, on omavahel poeetilises harmoonias.

“Poppies From Kandahar” albumil teevad kaasa ka David Sylvian (kelle plaadifirma alt album ka ilmus), Sidsel Endresen, Jon Hassell, Arve Henriksen, Eivind Aarset – terve norra muusikatitaanide plejaad, kellest ei saa iial küll ja kus üks on parem ja müstilisem kui teine.

Tallinna Punktil kohtub Jan Bang saksa DJ Peter Schwalmiga, kes on samuti ääretult põnev helimaag. Üks Brian Eno paremaid plaate “Drawn From Life” on valminud koostöös Peter Schwalmiga."

Väike festival, kus mõeldakse suurelt
Tänavuse Jazzkaare avab audiovisuaalne remiksfestivalPunkt Tallinn 2011
20. ja 21. aprillil Mustpeade majas

"PUNKT on Jazzkaarel. Kellele elektrooniline muusika midagigi tähendab, siis võtke teatavaks - see on täiesti ERILINE sündmus ehk siis: be there or be dead - PUNKT muudab teie muusikalist taju ja rikastab teie maailma. "
Priit "Julm" Juurmann