JAN GARBAREK

Jazzkaar 97 järelkajad

Tegelikult võib Garbareki kompositsioone võrrelda ulatuslike hoovustega, ms liikudes küll mööda sihipärast trajektoori, võimaldavad helivoogudel siiski ka ootamatuid keeriseid ja fluktuatsioone. Garbareki muusikaline mõttearendus liigub teatud etappide kaupa, sealjuures omandab iga niiviisi kujunenud struktuur vägagi terviklikud piirjooned. Siin võib analoogiat otsida matemaatikas tuntud fraktaalidest, mille graafilise kujutise iga osa on tegelikult terviku vähendus.

Näib, nagu jutustaks Jan Garbarek Group helides ühte lõputut saagat, ühelt poolt justkui ürgset, kuid samas muidugi ka kaasaegset.

Jan Garbarek Group’i muusika on äärmiselt avatud fusion, milles kohtame ka eripalgelisi folkloorseid mõjutusi. Kuid mitte eklektilisel, vaid helikeele tervikusse sulandunud kujul. Hämmastav on ka see side, mis kõiki neid elemente igasugust juhuslikkust välistades ühtsesse tervikusse tsementeerib. Küllap on ka helimaailmas saagasid, mille ümberjutustamine ei lõpe iial.

Igor Garshnek, Eesti Ekspress

 

Näiteks Garbareki kontserdil oli kuulda arvamust, et kõik on ju väga kena, aga küll tahaks, et mõne koha peal tuleks natuke seda dzässi rütmi ka läbi. See muusika, mida ta mängis, võib olla samahästi kirjutatud mõne tänapäeva süvamuusika helilooja poolt.

Garbareki helimaailm on minu jaoks piltlik. Näiteks tema pianisti üks soolo oli täiesti suur impressionistlik kadents, kontrabassi soolo jällegi koraalitaoline… Inimesed pidid seal küll püsti seistes vaevlema, aga kes sai mugavalt istuda, võis tema ansambliga kaasa teha reisi läbi tuhande maastiku.

Valter Ojakäär, Eesti Päevaleht

 

… Mida võimsamalt kõlab tema saksofon, seda lähemal on ta tegelikult vaikusele. Vaikusele meis enestes.

Hannes Kalamäe, Sirp

 

Garbarek Group kirjeldab, meeleolutseb pealispinnal, seal pole midagi vahetut, sellist, mida tajud ehtsa rahvamuusika- või hea klassikaesituse puhul, ja tõelises tippdzhässis. See on saatemuusika meie aja inimese unistustele. /…/härra Garbarek ei luba endale praegu mitte grammigi arendust - see tekitaks ju pinget ja kiiremaid noodivältusi, ja võiks nii ostjat häirida. /…/ Ta valib ainult teatud meeleolud, neidki vaid kirjeldab, mitte ei väljenda. See on ilutsev digitaalne täpsus. Vaoshoitud orgasm, mitte multi-orgastic (mis oleks minu meelest kunstielamuse ideaaliks), vaid non-orgastic.

Rein Rannap, Eesti Ekspress

 

Jan Garbareki kontsert Kaarli kirikus oli festivali kõrghetk.. Kiriku võlvide all saavutas Garbareki muusika erilise kõlaselguse.

Mari Kolle, Sõnumileht

Olgu jah või klisheelikult välja öeldud: Garbareki heliloome sujub sihtimata-suunamata justkui hingamine. Ehk teisiti öeldes - ta tegeleks justkui premodernsete, süütute, veel mitte ajalooks liigendunud aegade ja asjadega.

Garbarek ei lubanud ühtki heli otseteed kommunikatsiooniringi, ei meie ega kvartetikaaslaste tarvis. Küll pidi esmalt reageerima inimväline faktor ning alles siis toimus ülejäänu. Nõnda mängis ta sõna otseses mõttes õhku ennast, ruumi mõõtmeid, akustikat… See oli musikaalne nagunii, kõik oli.

Mind rabast taas kord kõige rohkem see, kuivõrd teadlik Garbarek oma muusika efektides on. Kuivõrd empaatiline, kuivõrd sobiv nii pjedestaalile meie kohale kui sealt allagi.

Tõnis Kahu,  Postimees