Jazzkaar 2002 | Uued plaadid 1

............................
Uri Caine
Rio (Winter & Winter)

New Yorgi downtown-jazzi kooliga pianisti äsjase triloogia kirev päikeseplaat keskendub põhiliselt Brasiilia rütmidele. Mitte vaid bossa nõtkust, vaid ka karnevalisambade erootikast nõredat energiat kõlab siin segatuna jazzrocki perioodi milesdavislikkusega. Kuuldemängulikud taustahelid tänavailt kütavad kujutlusvõimet veelgi.

Uri Caine
Solitaire (Winter & Winter)

Võimsa triloogia sooloklaveriplaat. Downtown’i taustaga ameeriklane tahaks nagu tõestada, et klaveripalade esitamine pole üksinda kaardimäng. Mängib enda muusikat, mille kohta kehtib stiilikirevuse mõiste. Üks mille ta esitab töötlusena, on biitlite “Blackbird”. Intellektuaalne pianist, kes ühtlasi mängutehniliselt mitmekülgne nagu kümnevõistleja, on huvitav kuulata.

Fumio Yasuda
Schumann’s Bar Music (Winter & Winter)

Schumann on siin üks Müncheni baar, kuhu on lavastatud lõbutsejate taustaks kõlama Fumio Yasuda klaverimäng. Gershwin ja “Helisev muusika”, Fats Waller, Ellington, Mancini ja muud. Mitte kontsert vaid nimelt baarimuusika kahvliklõbistamise ja jutuvadaga. Yasuda mängib palju tundelisemalt kui tänavanurga baarile sobilik.

Pekka Pohjola
Views
(Pohjola Records)

Kes sümforockisse armunud ei pruugi siit palju kaugemale minna. Mitu pala liidavad hüval moel poeetilise klassika ja rockibändi. Kuid kontrastiks on vahele põigitud ka frankzappalikku irooniat Charles Bukowski tekstidele. Kaunite helipiltide plaat, midagi sellist, milleks jazz-rock suureks kasvades pidigi saama.

Billie Holiday
Lady Day. The Best Of (Columbia / Legacy)

Topeltplaadiks vähendatud versioon mahukast kogumikust, mis hõlmab legendlaulja Columbia-aastaid 1933-1944. Salvestiste restaureerijad on teinud suurepärase töö. Võrratu on Holiday ise, tema napi ulatusega hääle liikumine, fraseeringud, detailid, varjundid, poosid, meelelahutajalik geenius.

Gilad Atzmon
Nostalgico
(Tip Toe)

Londonis elav iisreali saksofonist on tuntud tegija jazzmuusika ja araabialiku heliilma ühendamisel. Plaadi nimi ütleb muusika meeleolu kohta palju. Veidi sentimentaalne, vanamoeline ja unistav, kuid samas eksootiliste helivihjete tõttu eriline. Pooleks standardeid ja Atzmoni teoseid, pakub plaat kauneid igatsushetki ja huumoritki.

	Osa neist plaatidest on müügil ka Jazzkaarel
	UUS: 1 \| 2 \| 3 ..................................
	Bobby McFerrin Beyond Words (Blue Note) 10kordse Grammy-võitja uus plaat on ühtlasi temalt kaheteistkümnes. Nagu pealkirigi ütleb, otsib mees muusikast maagiat, pakub oma eriliste hääletehnikate abil kootud muusikalisi kujutluspilte, kusjuures liidab nagu võlur orgaaniliselt igasuguseid vokaalmuusika stiile ja ajastuid. Samuti pole siin mingeid geograafilisi piire, vaid hõlmatud on kõik. Ümber jazzi telje tiirleb kogu maailma muusika ja kõlab isegi flirt drum’n’bass-rütmidega. Kaasalööjate seas on McFerrini poeg Taylor, Chick Corea, Richard Bona, Omar Hakim jt. Terri Lyne Carrington Jazz Is A Spirit (ACT) Mulluse Jazzkaare üks tähti, trummar TLC kinnitab oma uue plaadi avaloos hip-hop-rütmide ja räp-luule taustal, et jazzis on oluline muusika vaim ja väljendus. Aga see on erandlik lugu. Muu liigub neo-bop’i piires, riivab bossat ja araabiat, ballaaditseb ja fungib. Terri on suutnud kaaslasteks võluda muljet avaldava koosseisu: Herbie Hancock, Wallace Roney, Terence Blanchard, Kevin Eubanks, Gary Thomas, Paul Bollenback jt. Nemad mängivad kütkestavaid soolosid. Üllataval kombel muusikaliselt palju huvitavam kui TLC mullune Jazzkaare kontsert. Bugge Wesseltoft Moving (Jazzland) Norralane oskab balansseerida klubimuusika ja jazzi piirimail nõnda, et alati kipub ta olema veidi rohkem jazz kui klubibiit. Samas on aga mõne jaoks siin jazzi vähe. Maitse küsimus, kuid tegemist on uue kõva sõnaga uude sajandisse liikunud jazzis. Seda liikumist kirjeldavad ka Wesseltofti kümne minuti kanti pikkusega lineaarselt arenevad kompositsioonid plaadil. Kuulajat küll tasapisi tõugatakse, küll leebelt tiritakse kuulamisekstaasi poole – nõnda tantsides, et jalad ei liigu, vaimusilmas toimub aga liikumine küll. Jäljendamatult hea. Stan Getz Getz For Lovers (Verve) Lembes meeleolus kogumik, mis hõlmab üliolulist tahku saksofonisti Stan Getzi loomingus. Tegelikult vist see siin plaadil ongi vähemalt laia publiku jaoks kõige olulisem Getz 1960ndatest – see, kes “avastas” bossa nova ja tõi selle Brasiiliast laia maailma. Plaadil on klassikaliselt kuldsed Jobimi bossade originaalid Getzi tehtud plaatidelt, nende seas “Corcovado” ja “The Girl From Ipanema”. Mõned palad esitlevad Jobimi klaverit ja häält ennast. Aga on ka Oscar Petersoni ja Bill Evansi hõrku pianismi, Gary Burtoni vibrafoni, Jim Halli kitarri. Richard Bona Reverence (Columbia) Kameruni mees Bona on eriline laulja, kinnitab meile plaadi douala-keelne alguslugu “Invocation”, veidi edasi kuuleme teda ka bassistina säramas nõnda, et tõesti avaldab muljet. Muidu on aga enamik tema lugudest pigem hõrgul moel vormistatud etnopop kui jazz, ehkki saatemuusikute seas vilksab ka jazzikuulsusi. Armastuslüürik “Suninga” on unistajate ideaallugu, “Ekwa Mwato” toob mängu latiinorütmid. Koos Pat Methenyga mängitud nimilugu sulab romantikasse. Kena plaat ja suurepärane esitaja, kelle esinemist Jazzkaarel ei tasu mööda lasta.. Rull’s Royce Rull’s Choice Trummar Toomas Rulli senise pika muusikutee esimene päris oma plaat, tehtud koos kümmekonna sõbra ja abilisega. Jazzivisioon kohtub rockmuusikaga ja nii mõnelgi hetkel saab sellest kokku elektriline jazz-rock. Kitarrist Frode Barthi kaks lugu eristuvad Rulli muusikakäekirjast vaid veidi. Domineerib euroopaliku modernjazzi mudel ja mõtisklevat-peegeldavat laadi tundeilm, modaaljazzi järelmina tekkinud kompositsioonitehnikad. Indiasse pöörduv “Mantra” on selle näide. Avapala “Ophalos” ja lõpetav “Rull’s Royce” on kõige meeldejäävamad. UUS: 1 \| 2 \| 3

JAZZIUUDIS

PLAADIMÜÜK Jazzkaarel

LOE ESINEJATE KOHTA

PÄRNU SUVEJAZZ

EBU JAZZIKONTSERT

ECM

............
Charlie Haden & Egberto Gismonti In Montreal (ECM)

Särav duoplaat Miles Davise endiselt bassistilt ja brasiilia kitarristilt-pianistilt. Kontsertsalvestus on hästi säilitanud kogu musitseerimise ja hetkeavastuste rõõmu, mis tekib ainult laval. Lüüriline ja meloodiaterikas muusika kahelt suurelt meistrilt. Valik hiilgavad monolooge ja kahekõnesid.

Charles Lloyd
Hyperion With Higgins (ECM)

Lloyd on Eestis “vana tuttav”. Lahkunud trummar Billy Higginsile pühendatud plaat on salvestatud Higginsi enda osavõtul ja kätkeb tuttavalt sarnast hingestatult lüürilist muusikat sellele, mis kõlas Jazzkaarel 1997. aastal. Omaette kuulamisväärsused on siin pianist Brad Mehldau ja kitarrist John Abercrombie.

Anders Jormin
Xieyi
(ECM)

Rootsi bassisti esimene sooloplaat ECM-ile, salvestatud paari kirka hingetõmbega ühel vihmasel ja välgusel õhtupoolikul Göteborgi muusikakooli orelisaalis. Jormin nimetab oma kauneid improvisatsioonilisi soolobassipalu lauludeks, aga on ka Violetta Parra, Ornette Colemani, Jean Sibeliuse ja Evert Taube viise.

Dave Holland Quintet
Not For Nothin’
(ECM)

Teeneka bassisti bändilt juba mitmes järjestikune modernjazzi plaat ECM-ile. Siin on sädet ja energiat, mida eelkõige kannavad tõusvad tähed: saksofonist Chris Potter, tromboonimees Robin Eubanks ja vibrafonist Steve Nelson. On nii väga häid soolosid kui huvitavaid kompositsioone. Sageli mõlemad käsikäes.

Susanne Abbuehl
April
(ECM)

Hollandis elav shveitslanna on suur luulefänn ja ihaleb Carla Bley muusikat. Plaadil on mõlemat. Abbuehl laulab Cummingsi tekste ja peaaegu poolte lugude muusika autoriks on Bley. On huvitav meditatiivne ja sõnadega poeetilisi kujundeid loov laulja, kes paari looga kiikab ka Indiasse. Jazz annab sellele hea kõrvalmaitse.

Jazzkaar info: 611 4487 või e-mail piletid@jazzkaar.ee

Piletid müügil kino Sõprus kassas ja Piletipunkti müügikohtades.