Isepäine ja sõltumatu Marc Ducret 

Eesti muusikasõbrad on saanud nautida prantsuse kitarristi Marc Ducret mängu nii trio kui kvartetikoossus, kuid sedapuhku tuleb ta üksi ja mängib soolokava “Tower“ 1. veebruaril Tallinnas, Von Krahli baaris ja 2. veebruaril Viljandis, Pärimusmuusika Aidas. 

Ducret viimane projekt “Tower“, on inspireeritud Vladimir Nabukovi romaani „Ada“ (eesti keeles ilmunud 2002) ühest peatükist. „Kirjanik on pununud peeglitest, mälestustest ja suhetest labürindi, mis viib otsapidi tema teistesse teostesse, teemadesse ja tunnetesse. Muusikakeelde tõlkimisel püüdsin vältida raamatu mõtete tsiteerimist ja seletamist – otsustasin kirjutada muusika kolmele erinevale koosseisule, järgides teose algupärast ülesehitust,“ selgitab Ducret. Neid erinevaid koosseise Prantsusmaalt ja USA-st nimetab ta Real Thing nr 1, 2 ja 3. “Toweri“ soolovariandis jääb ta ikka Ducret’ks, mässajaks ja romantikuks, kellel kitarrimaailm on täiesti eriline ja sõltumatu.

“Ducret kuulub tänapäeva originaalseimate improviseerijate hulka. Iseõppinud ja erakordselt andekas muusik ei piira ennast ühe konkreetse stiiliga. Ta kirjutab eristatavat ja ootamatut muusikat, mis ründab raevuka elektrikitarri pursetega või triivib õrnadesse impressionistlikesse abstraktsioonidesse, heliseb rock-hittides või läheneb post-bopile, puhkeb müra-laviinidesse või laseb kõlada tükikestel flamenkomaailmast või klassikalisest muusikast. Üks omapärasemaid kitarriste, kes kasutab akustilisi ja elektrilisi, bass- ja baritonkitarre, toodab unikaalseid helisid arvestades kõiki kujutletavaid muusikavorme,” iseloomustab Eestis juba hästi tuntud kitarristi muusikakriitik Immo Mihkelson.

Marc Ducret sündis Pariisis aastal 1957. Professionaalset muusikukarjääri alustas ta aastal 1975 mängides basskitarri tantsuansamblites, rock- ja folkbändides, saates lauljaid, lauldes ise ning töötades ka stuudiomuusikuna. Teda köitsid biitlid ja rollingud. Kitarristina oli ta küll autodidakt ning harjutas usinasti Wes Montgomery ja Pat Martino soolode järgi. Ducert huvitus just kitarrimuusika kõlalistest väärtustest, see külg köitis teda ka Bartoki, Stravinski ja Led Zeppelini muusikas. Kitarristina debüteeris ta 1986. aastal Patrice Caratini oktetis. Samal aastal sai ta French Orchestre National de Jazz’i liikmeks ning moodustas ka oma trio. 1987 ilmus trio debüütalbumi “La Théorie du Pilier”. Ducret sai regulaarseks esinejaks kodu- ja rahvusvahelisel kontserdi- ja festivalimaastikul.

Laiemat tuntust lisasid Ducret’le Django Reinhardt’i auhind ning ajakirja Jazz Hot parima prantsuse kitarristi tiitel aastatel 1987-1989. Karjääri edenedes sai temast väga nõutud artist ka välismaal. 1991. aastal alanud koostöö ameerika saksofonisti Tim Berne’iga tõi Marc Ducret’le tunnustust ka jazzi sünnimaal. Nad esinevad koos ansamblites Big Satan, Caos Totale ja Bloodcount ning samuti duona; Bern mängib Ducret’ tosinal albumil ja ka mitmed oma sooloalbumid salvestas Ducret Tim Berne’i Screwgun plaadifirma alt. New York Factory alalise liikmena on Marc Ducret üks Euroopa muusikutest, kes käib tihti musitseerimas ookeani taga.

Marc Ducret koostööpartnerite hulka kuuluvad veel paljud mainekad muusikud nagu Michel Portal, Joachim Kühn, Franco Ambrosetti, Didier Lockwood, Miroslav Vitous, Enrico Rava, Adam Nussbaum, Django Bates, David Sanborn, Joey Baron, Michel Godard, Dominique Pifarély, David Linx, Bobby Previte ja paljud teised. Ta töötab erinevate gruppidega nagu AKA Moon, Acoustic Quartet koos Louis Sclavis’e ja Dominique Pifarély’ga, Andy Emler’i kvintett, François Jeanneau’ orkester Pandémonium, Copenhagen Art Ensemble, Daniel Humair’i ja Antoine Hervé’ ansamblid ja François Corneloup’i kvartett. Viimasega on ta esinenud ka Eestis. Veel musitseerib Ducret duos löökpillimängija Bobby Previte’iga ning tema kvartetiga Latin for Travelers. Oma 1997. aastal loodud triot koos Bruno Chevilloni ja Eric Echampardiga iseloomustab Ducret kui loomingulist laboratooriumi ja uue loomingulise etapi algust. Selle koosseisuga on kitarrist esinenud ka Jazzkaarel ja salvestanud mitu CD-d. Lisaks oma triole ja paljudele erinevatele ansamblikoosseisudele esineb Ducret ka soolokavadega ning oma suurema ansambliga Seven Songs, kus ta uurib 60ndate muusikat läbi oma erilise lähenemisnurga.

 

Täname:

prantsuse instituut_logo-

Prants ministeerium