„Kui need kolm tüüpi astusid lavale, ei tundunud miski instrumendi moodi. Ühel neist oli käes suur puukepp – didgeridoo – teine hoidis väikest rauatükikest hammaste vahel – arvatavasti parmupilli – ja kolmandal oli vaid tema hääl. Kuid pärast kontserdi paari esimest sekundit koges publik energiliseimat, tantsitavaimat, iidseimat peomuusikat, mida eales kuuldud,“ kirjutab Ungari muusikakriitik Komlós István.

Airtist ongi ainulaadne muusikaprojekt, mis loob elektroonilise tantsumuusika atmosfääri kasutades iidseid instrumente ja inimhäält. Didgeridoo, parmupill ja beatbox moodustavad täiesti erilise kõlamaailma.

Airtisti sünd on õnnelike kokkusattumuste tulem – Iisraeli Didgeridoo festivalil 2006. kohtusid didgeridoomängija Markus Meurer Austriast ja parmupillimängija Aron Szilagyi Ungarist ning nad sattusid jämmima koos ühe beatboxeriga. Äkitselt tõmbas tunnete ja akustika torm üle tuhande inimese ennastunustavalt tantsima. Jõudnud Euroopasse kutsusid Markus ja Aron enda kõrvale Ungari beatboxeri, virtuoosi ja meistri Döme (Dömötör Tamas).

„Meie eesmärk on teha kõige elementaarsemat tantsumuusikat kõige iidsemate instrumentidega kasutades kõige vanemat elementi – õhku. Me teeme muusikat, mis kõlab justkui elektrooniliselt, kuigi võibolla mängiti seda täpselt sama moodi ka tuhandeid aastaid tagasi. Ei mingeid sämpleid, arvuteid, loop’e, ainult inimhääl, didgeridoo, parmupill ja õhk.“
Publiku panevad tantsima vaid loomulikud vibratsioonid, mis nende aerofonidest voogavad. Ja kuidas veel võib see pisut šamanistlik rütm publikut hullutada! Euroopa publik on Airtisti muusikast lummatud, ees ootavad uued vallutused.

Koosseis:
Áron Szilágyi – parmupillid
Markus Meurer – didgeridoo
Döme – beatbox

 

Täname: Austria Suursaatkond