Edith Piaf 100

Möödunud sajandi Prantsuse kuulsaim šansoonilaulja Edith Piaf põles elus ja laval ereda leegiga. Tema laulud, sealhulgas ikoonilise staatusega “La vie en rose”, “Hymn à l’amour”, “Non, je ne regrette rien”, mis räägivad tihti laulja enda traagilisest saatusest, ei jäta ka tänaseid kuulajaid ükskõikseks. 2015. aasta detsembris tähistab kogu maailm Piafi sajandat sünniaastapäeva –  Jõulujazzil teeb legendaarsele artistile kummarduse lauljatar Rebecca Kontus koos suurepäraste kaasmuusikutega.

 

“Väikesel Pariisi varblasel” Edith Piafil oli elus rohkem ebaõnne kui ühte ellu mahtuda tohiks, kuid armastus ja muusika ei jätnud teda kunagi maha. Tema laule lauldakse ikka ja jälle, üha uutes seadetes. Eestis on Piafi laule mõjusalt esitanud Silvi Vrait, Erkki Otsman, Diana Klas ja mitmed teised. Nüüd on Rebecca Kontuse kord. Õppides Pariisis muusikat avastas lauljatar enda jaoks ka prantsuse šansooni võlu ja Piafi laulude eriliselt romantilise hinguse. „Tema muusika aluskoes on alati tajutav Pariisi hõng, mida saadavad akordioni nostalgilised helid, pannes ikka ja uuesti igatsema seda eriskummalist tunnet –  Pariis…,“ õhkab lauljatar Rebecca Kontus ja selle erakordse linna tänavate atmosfääri toob Jõulujazzil kuulajateni Rebecca Kontus koos suurepäraste saatemuusikutega –  Tiit Kalluste, Joel Remmeli, Taavo Remmeli ja Kaspar Kallustega.

 

Väikest tänavatüdrukut Edith Giovanna Gassioni märkas esimesena Pariisi varietee produtsent Louis Leplee, kes andis neiule artistinime Piaf ning võimaluse esineda oma klubis „Gerny”. Samast ajast algas laulja koostöö Marguerite Monnot’ga, kellest sai ta laulude autor. Peagi valmis stuudios „Polydor” esimene heliplaat Piafi lauludega ning heliloojad nagu Charles Dumont, George Mustaki jt avastasid tema talendi. Prantsusmaal sai Piafist staar. Pariisis olid tema jaoks avatud kõige kuulsamad lavad, “Suure lombi” taga kuulsid teda ka Kuuba, Mehhiko ja Ameerika muusikasõbrad, Piaf rajas teed ka noortele lauljatele nagu Yves Montand, Charles Aznavour ja Jacques Brel. Edith Piaf suri oktoobris aastal 1963, olles vaid 47-aastane. Prantsuse suur šansoonimeister on maetud Pariisi Pere-Lachaise’i kalmistule. Tema laulud ja tema saatus elavad edasi näidendites, filmides, kontserdilavadel ja heliplaatidel. 

 

Koosseis:

Rebecca Kontus – laul

Tiit Kalluste – akordion 

Joel Remmel – klahvpillid 

Taavo Remmel – kontrabass 

Kaspar Kalluste – trummid