Jakop Janssonn: Jazzkaare lõpupidu tuleb äge!
Alustame kõigepealt sinu muusikalise tausta uurimisega. Kuidas, millal, miks alustasid trummide mängimisega?
Olin umbes 4-aastane. Mu vanemad olid tihti ära, sest nad on teadlased ja reisid palju. Sel ajal hoidis mind mu vanem vend. Kui vanemad tagasi tulid, siis nägid nad mind köögis istumas ja panne tagumas. Nad aimasid, et midagi on tulemas. Hakkasin päriselt trumme mängima umbes 7-8-aastaselt.
Olin umbes 4-aastane. Mu vanemad olid tihti ära, sest nad on teadlased ja reisid palju. Sel ajal hoidis mind mu vanem vend. Kui vanemad tagasi tulid, siis nägid nad mind köögis istumas ja panne tagumas. Nad aimasid, et midagi on tulemas. Hakkasin päriselt trumme mängima umbes 7-8-aastaselt.
Millal su esimesed bändid olid?
Kui olin umbes 12. Need olid roki- ja punkbändid. Mu vend oli bassist ja me mängisime koos, siis hakkasin aeglaselt jazzist huvituma. Tahtsin loovam olla ning erinevaid asju katsetada, tundsin, et see on mu kirg. Nüüd on see suur osa mu elust. Praeguseks siis juba 6-7 aastat.Mängid rohkem jazzi?
Ma ei kutsu seda jazziks, rohkem nagu improvisatsiooniline muusika. See võib olla ükskõik, mis.Olen kuulnud, et sa mängid paljudes bändides...
Jah, mängin paljudes Norra ja Skandinaavia bändides. Palju erinevaid žanre, mis on tegelikult piiridest vabad. Pole nii, et nüüd mängime bossanovat ja nüüd ladinarütme. Ma ei mõtle muusikast selle kindlates kastides.Nagu Linnaruumiprojektis 28. aprillil, kui oma bändiga Eksperimenta!-ga koos show'd tegite ja nad valgetest kastidest teile musitseerimise ajal müüri ette ehitasid ja te selle maha lammutasite.
Täpselt.Mis on aga need olulisemad bändid sinu enda jaoks, mida sa rohkem omaks pead?
Mul on klaveritrio ja kitarritrio, kus on üks tuntud norra bassist, kes on mänginud ka koos Pat Methenyga. On ka üks projekt Solstice. See nimi tähendab siis lühimat ja pikimat päeva aastast. Seal on kitarrist ja üks väga tuntud norra trompetmängija.Oled sa ka Norras kuulus? Tuntud?
Oh ei! Ma lihtsalt tean tuntud muusikuid.Rääkisid, et oled tegev ka äris.
Jah, pean jazziklubi Oslos, mis on mõeldud noortele Norra jazzi- ja improvisatsioonilise muusika kunstnikele esinemiskohaks. Peale on tulnud uus generatsioon muusikuid, aga neil on raske esineda. Kergem on ju müüa juba tuntud artiste.Kuidas aga äriline pool meeldib ja sobib?
See on tore. Nagu ka siin olemine – saab uute inimestega tuttavaks. Pean jazziklubi juhtimisel kõike tegema, aga see on tore.Nii et kui Eesti noored andekad jazzmuusikud soovivad Oslos esineda, siis võivad nad sinuga kontakteeruda? On kutse avatud?
Jah, muidugi!Räägime nüüd Linnaruumiprojektist. Oled enne taolise projektiga kokku puutunud ja kus mänginud oled?
Olen praeguseks Tallinnas mänginud Harju tänaval, Clazzi ees, Viru hotelli kõrval pargis, trammis ja laulukaare all. Mängisime ka tulega Maarjamäe lossi ees. See projekt siin on unikaalne ja huvitav. Rääkisin ühe Norra jazzireporteriga sellest projektist ning ta ütles, et paljud festivalid mõtlevad taolise projekti peale. Juba planeerivad.Oled Linnaruumiprojekti kaudu kokku puutunud paljude Eesti muusikutega. Kuidas koostöö sujunud on?
See on väga libedalt läinud. Teadsin eelnevalt natuke Siim Aimlat, Peedu Kassi ja Marti Tärni. Ei teadnud Reigo Ahvenat. On olnud väga tore kogemus. Tunnen väga suurt kontakti siinsete inimestega. Vähemalt nendega, kellega olen kokku puutunud. Ma ei tunne, et olen teises riigis. Samad inimesed, sama mentaliteet.Oled Eestis tegelikult ju varem käinud - Nõmme jazzil. Kuidas selle leidsid?
Kaks nädalat enne selle toimumist helistas Oslo jazzifestivali korraldaja ja ütles, et ups, ta on juba paar kuud varem soovinud mulle helistada, aga on unustanud. Et kas soovin sinna minna. Natukene kahtlesin, sest see oli ikkagi ainult kaks nädalat etteteatamist. Aga tulin. Mängisin koos Peedu Kassi, ja Valgevene pianistiga. Sain teise koha.Kuidas sulle Jazzkaar meeldib?
See on suurepärane. Mul on siin äärmiselt hea olnud.Mängid Jazzkaare lõpupeol Von Krahlis. Milline see tuleb?
See tuleb äge: tuleb klubiline tantsumuusika, mis sobib sinna, ja koos DJ-ga.Oled siinoldud aja jooksul ära õppinud eestikeelseid sõnu ja fraase. Mida sa oskad nüüd öelda?
Oskan palju öelda: tore, tere, terviseks, kuidas läheb, hästi, palun mulle, trammisõit on ajavõit.Jakop Janssonn mängib Jazzkaare lõpupeol Von Krahlis (30. apr algusega 21.00) koos saksofonimängija Siim Aimla'ga ja DJ Panu Savolainen'ga.
JK: Jere Laukkanen: Tänavu on EJO turneel palju naerda saanud
Kuidas turnee seni kulgenud on?
Suurepäraselt. Meil on olnud väga lõbus, hästi toredad esinemispaigad, palju on nalja saanud, publik võtab väga hästi vastu.
Kus on Euroopa parim jazzipublik ja milline see üldiselt on - kas jazzi kuulavad peamiselt vanad või noored, mehed või naised?
Poolas ja Riias oli hästi palju rahvast. Kuna olen publiku poole põhiliselt seljaga, siis ma väga ei näe, aga Poolas näiteks on palju noort jazzipublikut.
Euroopa Jazziorkestrisse saadab iga maa oma parimad noored muusikud. Kas tase tundub ühtlane?
Viimasel ajal on järjest ühtlasem. Võibolla mõned aastad tagasi ei olnud Lõuna-Euroopas ja Balkanimaades nii head jazzialast haridust, aga nüüd saab kõikjale üle Euroopa õppima minna, seetõttu on muusikute tase viimasel ajal ühtlustunud, võib öelda, et suurt vahet ei ole.
Olete praegu Metropolias pop- ja jazzmuusika õppekava juht, mis eesmärke peamiselt silmas peate?
Ma püüan olla natuke ajast ees. Püüan mõista, mis tulevikus saama hakkab ja sellele vastavalt pakkuda noortele sellist haridust, mis neil aitaks tulevikus tööd leida, muusikuna lihtsamalt oma karjääri luua. Muidugi hoolin ma väga, et muusika, mida nad teevad, oleks kvaliteetne.
Kas mingi konkreetne kool on eeskujuks?
Ma ei arva, et oleks olemas ideaalset kooli. Iga riik on erinev, seega see, mis sobib ühele, ei pruugi sobida teisele. Aga hoiame lähedasi suhteid näiteks Berklee College of Music'iga USAs ja mõnede koolidega Euroopas.
Helsingis õpivad jazzmuusikat ka mitmed eestlased – kuidas neil läheb?
Eks nad peavad ju ikka samad eksamid ära tegema, mis soomlased. Järelikult on nad ka sama head.
Mis on Teie arvates kõige huvitama jazzieluga maa või regioon Euroopas?
Võib-olla tuleb see sellest, et olen ise Soomest, aga ma ütleks, et Põhjamaad – Rootsi, Norra, Soome, Taani. Seal on mingi huvitav muusikaline omapära ja ma leian, et jazzis on see väga oluline, kuna omanäolisus viib jazzi edasi ja hoiab seda elusana.
Kas jazzmuusikas, näiteks EJO puhul, on rahvuslik taust ikkagi kuidagi kuulda?
Ma arvan, et on küll muusikat, mis kõlab ilmselgelt näiteks soome- või norrapäraselt, aga jazz ise on ikkagi rahvusvaheline. Eks see on teatud segu mõjutustest. Võib-olla on kellegi mängu järgi raske öelda, milliselt maalt ta konkreetselt pärit on, aga midagi kohalikku tuleb mängus välja küll, ma arvan, et regiooni tunneb ikka ära. Näiteks Põhjamaad, Kesk-Euroopa, Lõuna-Euroopa, Balkanimaad.
Lisaks Teile on EJO tänavuaastaseks heliloojaks Raul Sööt. Kuidas tema muusika tundub, kas on kuidagi Eesti moodi ka?
Ma teadsin muidugi kohe, et meie muusika on väga erinev. Ma ei nimetaks seda võib-olla eriliselt eestilikuks muusikaks, peale ühe loo – "Jäälõhkuja poeg". Võiks öelda, et tal on minuga võrreldes ehk kaasaegsem stiil. Mina pean enda taustaks – ehkki olen valge soomlane – afroameerika muusikakultuuri. Just sel alal sain hariduse.
Mis Te sellest arvate, et orkestrisse võib ühelt maalt rohkem esinejaid saata kui mõni neist on naissoost? Mitu naist praegu üldse orkestris on?
Praegu on meil naisi viis. Mõned aastad tagasi oli selline olukord, kus pidi rõõmustama, kui ükski oli. Professionaalsete jazzmuusikute hulgas on naisi endiselt vähe, aga see arv kasvab, mis on minu arvates väga positiivne. Ehkki mulle ei meeldi, et muusikat kuulates tehakse sellest mingi eraldi teema, kas keegi kõlab kuidagi teisiti oma soo tõttu, on minu arvates muusika jaoks positiivne, kui orkestris on erineva rahvusliku ja haridusliku taustaga erinevast soost inimesi.
Kuidas orkestris nii erineva taustaga inimesed klapivad, kas läbisaamine on hea või Teil dirigendina on mingeid probleeme lahendada ka tulnud?
Alati on mingeid asju vaja läbi rääkida, see on tegelikult osa dirigendi tööst. Näiteks kui kellelgi on mingite lugudega raskusi, on vaja soolosid ümber jaotada või midagi sellist. Aga seekord mingeid erilisi probleeme pole olnud. Hästi palju naerda on saanud, kuna orkestris on palju hea huumorimeelega muusikuid.
Peedu Kass jagab muljeid European Jazz Orchestra tuurist
European Jazz Orchestra Jere Laukkaneni juhatusel esineb Jazzkaarel 27. aprillil kell 19.00 Vene Kultuurikeskuses.
"European Jazz Orchestra tuur on siiamaani möödunud suurepäraselt. Just jõudsime Rootsi ning seni oleme mänginud kaks kontserti Poolas, ühe Saksamaal ning kaks Taanis. Senimaani ei ole ükski kontsert möödunud ilma lisaloota ning ilma selleta et rahvas aplodeeriks püsti seistes. Seega publik on meid tõesti väga väga hästi vastu võtnud.
Ansambli seltskond on tõeliselt meeldiv, kõik on leidnud ühise keele ning alati abistavad teisi kui vaja. Kogu orkester on ka igal kontserdil osaline lava ja helitehnika üles- ja mahapanekus, mida sai Taanis isegi omamoodi harjuutatud helimeeste juhendamisel, ning mis on üldiselt päris suur töö, koostöö sujub selles väga hästi. Kõik on jagatud eraldi vastutama erinevate asjade eest ning peale/enne kontserti valitseb vaatepilt kus kogu orkester sagib laval nagu mesilasparv. Kõik (sh tütarlapsed) kerivad juhtmeid, tassivad suuri kaste ning ühendavad mikrofone jne, tänu millele sujub igas kontserdikohas ülespanek väga kiiresti ja professionaalselt. Eelviimasel Poola kontserdil suutsime peale kontserti pakkida kõik pillid ja kogu lavatehnika lavalt-bussi 24 minutiga. Ning tehnikat on meil lisaks tervele bussi pakiruumile ka ühe treileri jagu mis bussiga igalepoole kaasa veereb. Meil on ka kaasas oma helimees mis teeb elu kõvasti lihtsamaks ja meeldivamaks.
Korralduslik pool on tasemel.Esmakordselt on tunne, et pillimees peabki tegelema ainult pillimänguga, ning kõige muu eest hoolitseb saatemeeskond.
Raul on kirjutanud väga kiftid lood bigbändile ning muusikud on nendest sillas. Usun et Tallinna kontsert tuleb vinge, kuna iga päevaga läheb kava aina tugevamaks ning pillimehed aina enesekindlamaks. Muusikutest tooks eriti esile kogu trompeti rühma, siis pianisti, trummari ja ühe saksofonisti Slovakkiast. Nendel tegelastel tasub eriti silma peal hoida ning usun et kuuleme neist veel nii mõndagi."
Peedu Kass
Toredaid pilte ning video klippe võib leida European Jazz Orchestra blogist: http://ejo2011.blogspot.com/