13. Kaunas Jazz Festival

16. veebruar 2004

Kaunase jazzifestivali möödunud aastat meenutav ülevaatefilm tekitab vaatajas mõnusa kohaloleku tunde.

Kaadrid hilisõhtusest pimedast vanalinnast. Mööda tänavat liigub saksofonimängija läbipaistev vaim. Õdus ajaloohõnguline linnamiljöö ja nähtamatu saksimängija raamivad dokumentaalfilmi Kaunase rahvusvahelisest jazzifestivalist, mis toimub meie Jazzkaarega samaaegselt.
“Ükskõik kui tõsiselt jazzi harjutada, on see muusika alati täis üllatusi,” võtab Chico Freeman lühiintervjuus jazzmuusikast rääkides omamoodi kokku ka Kaunase festivali. Kaunase festivali korraldajad on kolmveerand tunni sisse põiminud killud, mis kannavad ehedat festivalifiilingut ning rõhutavad muusikalist mitmekesisust läbi erinevate kontserdivõtete, esinemispaikade ja publikugalerii. Tähelepanu keskmes on mitmekesine muusika- ja intervjuude valik, kus võrdne tähelepanu nii välismaistele tippudele kui oma riigi muusikutele. Just klipid Leedu muusikutest taasäratavad teadmise, et Eestis on päris vähe aimu Leedu jazzielust, mis on üsna kindlasti rikkalikum, kui me arvata oskame.
Tasakaaluks järjepidevuse rõhutajana viiakse vaataja festivali lipuheiskamisele ja publikuauhinna tseremooniasle, laste tänavajoonistusvõistlusele, ilutulestikule. Filmilindile on jäädvustatud kõnekaid detaile, mida kohalolija ei pruugi märgatagi või tol hetkel tähtsustada.
Vaataja satub Kaunas Jazzi lühtrisäras pidulikule avabanketile, kus esinevad noored Leedu jazziõppurid. Järgmisel hetkel on kaamera restoranis, kus kavas New Jazz Songs on kandev roll kolmel Rootsi jazzilauljataril, kelle seas ka Rigmor Gustafsson, kes andis meeldejääva kontserdi ka Jazzkaarel. Edasi pöördub kaamera kunstisaali Enver Izmailovi kitarrimängule ja Barbara Drennerline hammondi-improvisatsioonidesse. Peatselt tabab operaatori silm Larry Price’i kvarteti liiget kontrabassimängijat Toivo Unti.
Ehkki kontserdikillud on põgusad, ükski pala ei kõla täispikkuses, tekib ometi kodune kohaloleku tunne, sest suur osa Kaunase Jazzi esinejatest on samad mis Jazzkaarel: etnot Israelist Estalt ja Prantsusmaalt Mad Sheer Khanilt, tantsutavat funki New Cool Collective’ilt Hollandist ja nu-jazz’i meistrilt noJazzilt Prantsusmaalt, põnevaid rütmikeerdkäike Bobby Previte’ilt, häid mõtteid Chico Freemanilt, väsimatut energiat ja sooja huumorit Richard Bonalt. Tuttavlikke hetki on Pori Jazzi külastajatele, sest kaamera peatub ka viiuldajal Regina Carteril ja trompetistil Roy Hargrove’il, kes põhjanaabrite suvefestivalil pea iga-aastased külalised.
Film on valminud Euroopa Liidu toel. Festivali korraldajad peavad meeles ka sponsoreid, kuid meeldival moel filmi lõpukaadrites, hakkimata muusikalisi meeleolusid. Reklaamfilm kõige mitmetahulisemas ja paremas tähenduses – kantud jazzmuusika mitmepalgelisusest ja edastades festivalimiljöö ainukordset elevust.
Kui Eestimaa aprillid oleks Jazzkaareta ja jazzitühjad, siis vähemalt selle tutvustuse põhjal leiaks Kaunas Jazz endale hulga lojaalset publikut siitmailtki.

Salvestatud 2003. aastal