A capella grupp Greip – miks nad veel kuulsad pole?!

26. detsember 2007

Pärnakate a capella ansamblist Greip me veel kuuleme, ennustab Marge Lumisalu 19. detsembril toimunud kontserdi põhjal.

Miks nad veel kuulsad pole? Selline igati õigustatud küsimus kummitas tükk aega pärast vokaalgrupi Greip Pärnu Kontserdimaja suures saalis 19. detsembril toimunud esinemist.

Marge Lumisalu käis kohal.

Peaaegu täissaalile võrratu muusikaelamuse pakkunud Greibi näol on tegu Ülejõe gümnaasiumi vilistlastest ja abiturientidest koosneva 7-liikmelise ansambliga, mis kannatab julgelt võrdlust eesti a`capella kollektiivide lipulaevaks peetava Noorkuuga.

Kui Noorkuud teab aga pea iga teine eestlane, siis kui paljud teavad midagi Greibist? Miks ei kuule me nende lugusid raadiost või ei näe esinemas telesaadetes? Oma oskuste ja sümpaatse oleku poolest võiksid nad mõlemas meediakanalis häbi tundmata üles astuda, konkursivõitegi on grupil ette näidata üksjagu.

Unistavad oma plaadist
Paraku on Greibi-noored liiga tagasihoidlikud, vajaka jääb kuulsuseambitsioonist ja edasiviivast edevusest. Näiteks helikandja üllitamiseks sobilikud lood on Greibil küll välja valitud, aga plaadi väljaandmist finantseerida aitavate toetajate leidmine on juba raskem töö. Nii on oma CD tegemine jäänud hetkel ainult unistuseks.

Ka staaži on Pärnu noortel kümme aastat tegutsenud Noorkuuga võrreldes tunduvalt vähem – jaanuaris tähistab Greip alles oma teist sünnipäeva. Selle ajaga on kollektiivis vahetunud juba üks liigegi – Helgi Kahari asemel laulab Greibis nüüd 2. sopranit/alti Mari Holm. Teised tublid ja andekad lauljad on 1. sopran Karin Leetsar, alt/2. sopran ja mitmete lugude solist Karit Sepp, ansambli juht Fred Rõigas laulab 1. tenorit ja ka enamus soolopartiisid on tema kanda, 2. tenor on Taavi Tamm, bassi laulab Reimo Kiisk ning Rauno Muttik teeb beat-box`i ja vajadusel laulab ka bassi.

Avastamisrõõmu pakkunud kontsert
Seekordne meeleolukas kontsert algas ootuspäraselt tuntud jõululooga, mis oli lavanärvi tõttu ehk veidi ebakindel ning häälte kokkusulandumine polnud kõige perfektsem, kuid õhtu edenedes saadi julgust ja söakust juurde, mis muutis ka kõlapildi kindlamaks ja nauditavaks.

Enamus lugude äärmiselt huvitavate, kohati üsna keeruliste seadete autor on vokaalgrupi juht, Tallinna Muusikaakadeemia magistriõppes koolimuusikat tudeeriv Fred Rõigas. Laulmisega juba aastaid tegelenud talendikal noormehel on seljataga õpingud Otsa-koolis ja osalemine saadetes „Eesti otsib superstaari” ning kahe aasta taguses lauluvõistluses „Kaks takti ette”.

Oma vokaalgrupi repertuaari on Rõigas valinud väga eriilmelisi lugusid – kavas oli nii rahulikke ballaade kui ka jazzulikke palu, popitöötlusi, rock`i ja klassikatki. Mitmed lood olid pühendatud konkreetsetele sõpradele, täpsemalt tütarlastele. Näiteks Maria-nimelisele neiule laulsid Greibi-noored kauni sünnipäevalaulu, mis ajaks kõik saalisviibijad, peale nimetatud tütarlapse, püsti pidid tõusma.

Isiklikku mõõdet ja publiku kaasamist kasutati veelgi. Üleriigilisel Alo Mattiiseni nimelisel konkursil parimaks tunnistatud loo „Helesinine roos” lõpus said kolm esireas istunud neidu Greibi-poistelt kingituseks vastavat karva lilleõie, Kadi-nimeline tütarlaps sai pühenduseks aga kunagi Kuldse Trio poolt kuulsaks lauldud loo „Tere, Pärnu suvi”.

Erilised üllatajad
Laval kohtade vahetust, nii publikuga kui ka omavahelist suhtlust ning erinevate liikmete solistidena kasutamist võiks isegi julgemalt katsetada. Erilise siiruse ja muheda esitusmaneeriga võlus publikut Reimo Kiisk, kes laulis soolot Bobby McFerrini hittloos „Don`t Worry, Be Happy”. Samuti väärib kiidusõnu kauni sillerdava häälega sopran Karin Leetsar, kelle esitatud „Lumehelbelaul” ja ka teised palad olid väga nauditavad.

Karit Sepa võimas laia ulatusega hääl, erinevad tämbrivärvid, siiras ja südamlik esituslaad aga tõid suisa kananaha ihule. Lausa uskumatu, et tal viimastel telelauluvõistlusel väga edukalt pole läinud. Ka kõik ülejäänud ansambliliikmed väärivad tunnustust.

Veidi ootamatu, kuid samas leidlik oli õhtujuhi kasutamine. Noortepärase, kuid samas soliidse olekuga Lauri-Kare Laos tutvustas publikule nii Greibi liikmeid kui ka ansambli ajalugu, viskas veidi nalja ja pälvis publikult aplausi oma püüdliku joodelduslaulujupi eest. Kohati tundus, et naljad on Laosel ehk veidi liiga isiklikku laadi, aga lauljad ei lasknud end sellest eriti häirida.

Kontserdi teises pooles kasutati osade lugude saateks ka bändi. Lavale kutsuti Pärnu tunnustatud pillimehed – kontrabassist Toomas Aron ja trummar Olav Kund, klaverit mängisid nii Greibi juht Fred Rõigas kui ka hinnatud hääleseadja Anne Uusna. Pooleteist tunnise kontserdi lõpetasid meeleolukad jõululood „Rudolf The Raindeer” ja lisaloona esitatud „Ema suudles jõulumeest”, lugude lõppedes ei tahtnud austusest püsti tõusnud publiku aplaus lõppeda. Greibi-noored lahkusid lavalt rahulolevate nägude ja suurte lillesülemitega.

Greip on nimi, mis tasub meelde jätta – me veel kuuleme neist!

Marge Lumisalu artikkel ilmus 21. detsembri Pärnu Postimehes.