Kontserdikaja: Andrea Marcelli trio romantilised helid

07. oktoober 2008

Sügisene jalutuskäik läbi pargi ja meeleolukas kontsert – mida kaunimat võiks ühte sügispäeva soovida.

Itaalia helilooja ja trummar Andrea Marcelli on eesti kuulajatele tuttav juba varasematest esinemistest koos eesti saksofonisti Raul Söödi ja tema ansambliga. Koos on mängitud nii Söödi, Coltrane’i kui ka Marcelli muusikat. Seekord võttis Andrea Marcelli kaasa oma itaalia trio muusikud – pianist Giacomo Aula ja bassist Stefano Senni ja kutsus Raul Söödi ja kitarrist Ain Agana külalisesinejaiks. Huvi kontserdi vastu tõi laupäeva pärastlõunal KUMU hubasesse saali täismaja. Kontserdimuljeid jagab Signe Kask.

Trio alustas itaalia muusikaga – Riz Ortolani meloodia „More“ on eesti keeles tuntud lauluna „Suur on mu armastus“ – juba 70-ndatel aastatel oli lugu väga populaarne lauljatar Tiiu Variku esituses ja seda mängitakse raadiotes siiani. Maitsekas selge meloodiline ülesehitus ja peened dünaamika nüansid ja muidugi tuntud meloodia aitasid kohe saavutada kontakti publikuga. Giacomo Aula on väga hea tehnilise pagasiga artist, kes oskab kuulata partnereid. Seda, et ta on nõutud partner, tõestavad koostööprojektid paljude maailmakuulsate jazzmuusikutega. Ka bassist Stefano Sennio on suurte kogemustega ja oma sügava, täpse ja selge bassi intoneerimisega lõi ta väga hea vundamendi ansamblile. Andrea Marcelli jäi esimestes lugudes heaks delikaatseks mängupartneriks pianistile ja bassistile.

Väga maitsekas oli ka itaalia klassikameistri Alessandro Scarlatti teema tõlgitsus. Edasi võisime juba kuulda Andrea Marcelli oma loomingut. Lugusid nagu „Summer Night“, „Retirantes“ jt. millest mitmed on tuntud ka ta ameerika sõpradega salvestatud heliplaadilt “Beyond the Blue”. Andrea Marcelli ongi eelkõge andekas helilooja, kes valdab erinevaid muusikastiile ja on sealt valinud just iga loo jaoks vajalikud väljendusvahendid, see ei ole päris mainstream, vaid pisut vürtsi on lisatud siit ja sealt. Marcelli muusika on väga heakõlaline ja kannab edasi itaalia jazzi parimaid traditsioone. Eelkõige erinebki itaalia jazz Põhja-Euroopa omast oma laulvuse ja romantilisuse poolest. Kontserdi poole pealt liitusid itaalia trioga meie Raul Sööt ja Ain Agan.

Mida lugu edasi, seda suurema veendumuse ja andumusega mängisid muusikud ja lõppmulje oli see, et eesti ja itaalia muusikud klappisid väga hästi – eestlased lisasid kontserdile pinget, värve, spontaansust ja igaüks sai näidata ka oma improviseerimisoskust. Henry Mancini ja Enrico Rava lood kontserdi lõpuosas olid samuti muljetavaldavad. Kontsert tõi eesti sügisesse itaalia soojust ja romantikat ja oma vaheldusrikka kavaga pani publiku huviga kuulama. Sügisene jalutuskäik läbi pargi ja meeleolukas kontsert – mida kaunimat võiks ühte sügispäeva soovida.