Anna-Maria Jopek esitas mitmekesise kava

15. detsember 2006

Anna-Maria Jopeki kava oli küll stilistiliselt mitmekesine, ent esituslaadilt jäi ühetooniliseks, tõdeb Ester Eggert.

Esmaspäeval 11. detsembril rõõmustas Jõulujazzi raames Tallinna publikut tuntud Poola lauljatar Anna-Maria Jopek.

Kontserti käis kuulamas Ester Eggert.

Omapärase soprani stiili on raske kui mitte võimatu ühte lahtrisse paigutada. Esmaselt annab loomulikult tunda tugev klassikalise muusika taust – tema vokaal pole “toores,” kuid väljapeetuse kõrval jätab see siiski ruumi väheke vabamatele momentidele.

Kontserdi tegi põnevaks ka kava mitmekesine ülesehitus, mis sisaldas nii Poola rahvaviise, Jopeki ja koosseisu kitarristi Marek Napiorkowski originaalloomingut kui publiku rõõmuks ka tuntud viise poppmuusikast. Seetõttu ei saaks esitusele tulnut päriselt paigutada jazzi alla – pigem kippusid esile kerkima rokilikud meeleoluvahetused.

Hoolimata asjaolust, et koosseisus domineerisid nii struktuurilisest küljest kui ka loomingu poolelt Jopek ise ja Napiorkowski, jäi ruumi ka kahele ülejäänud muusikule laval. Trummar Pawel Dobrowolski paistis silma võrdlemisi terava ja kindla biidi poolest samal ajal kui bassist Robert Kubiszyn esitas nii mõnegi meeldejääva soolo.

Nagu tänapäeval ühele korralikule kontserdile kohustuslik tuli Jopek lugude vahel lagedale värskelt omandatud eestikeelseid fraasidega ja isegi improviseeris ühele neist. Loomulikult pandi mingil momendil ka publik kaasa laulma, kuid tundus, et põhjamaiselt jahe Eesti publik jäi seekord väheke liiga tagasihoidlikuks.

Ehkki Poola koosseisu loodud helimaastikud olid tõepoolest mitmekesised jäi midagi justkui puudu. Hoolimata žanrilistest variatsioonidest paistis veidi silma Jopeki vokaali üksluisus. Stiilide vahel võib ju hüpelda, kuid eelkõige nõuab see, et laulja samuti kaasa liiguks. Ei ole lihtsalt võimalik laulda rokki, jazzi, poppi ja folki täpselt ühelaadselt ning täpselt nii Jopek toimis. Võib-olla jäigi puudu mustanahalistele vokalistidele omasest temperamendist.

Ometi oli esmaspäeva õhtune kontsert meeldiv vahepala, pakkudes publikule mitte liiga keerukat kuulamismaterjali. Jopek teenis tulise aplausi ja rahvas lahkus Estonia Kontserdisaalist naeratus näol.