Anneliis Kits & Karl-Martin Sinijärv – jazzi ja luule dialoog

22. aprill 2013
Marion Pärtin

Jazzkaare tasuta kontsertide päeva raames oli mitmel pool vanalinnas võimalik nautida jazzi ja luulet.  Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi hoovis astusid üles Anneliis Kits, Karl-Martin Sinijärv ja Raun Juurikas. Nii külastajate kui esinejate üllatuseks oli kohale tulnud märkimisväärne hulk publikut. Kontserdist kirjutab Marion Pärtin.

Karl-Martin Sinijärv alustas mälestustega. Ta rääkis, et kunagi, kui pakuti taolises formaadis vabas õhus jazzi, olid alati korrakaitsjad kohal nagu viis kopikat, ülejäänud publik varieerus. Täna neid näha polnud. Samas hoovis olla toimunud ka üks etendus tollase Noorsooteatri esituses. Segastel põhjustel noor poeet ei pääsenud sinna sisse, kuid hoovi vastas asub üks maja, mille rõdult oli etendust väga mugav vaadata.

Isiklikult läksin täiesti teadlikult ning ootustega muuseumi hoovi etteastet kuulama. Viimati sai Anneliis Kitse ja Karl-Martin Sinijärve kuulatud Kumu auditooriumis Talvejazz 2012 raames, kus oli tegemist kvartetiga ning lisandus tehnika saavutuste vahendusel Doris Kareva luule. Esmamulje Anneliisist oli tookord väga positiivne ja meeldiv ning seekord mind huvitas, kas ja mis on vahepeal muutunud.

Anneliis Kits on minu jaoks endiselt puhta ja selge tämbriga lauljatar, kuid seekordne esinemine erines peaaegu täielikult eelmisest kogemusest. Kumus oli tegemist kvartetiga, seekord muusikaliseks kaaslaseks pianist Raun Juurikas. Tulemus oli sedavõrd erinev, et üsna raske on ühisosa leida. Elektroonikale toetumine ja sellega katsetamine oli teretulnud, kuid samas meeldib mulle Anneliisi tämber veel enam, kui sinna ei ole tehnikafiltrit vahele pandud. Teisest küljest oli põnev kuulata nooruse värsket eksperimenteerimist, mis toetus Karl-Martin Sinijärve 1989. aastal ilmunud luulekogule ‘’Kolmring.’’ Karli ja Anneliisi suhe laval oli endine – toetav ja mõistev. Hindan väga lauljatari oskust olemasolevat materjali töödelda, antud juhul luulet, ja teha seda enda omaks. Mitte selles mõttes, et algmaterjal ei oleks muidu midagi väärt, vaid lauljatar omakorda lisab sellele esteetilist väärtust.

Igasugu kummalised helid ja efektid saatsid kogu etteastet. Kaks muusikut suutsid täita nii hoovi kui ka vähemalt osa Laiast tänavast. Meloodiad ja kogu muusika tervikuna olid veel üsna katsetamisjärgus – ei tundunud, et taolised efektsed lahendused oleks jäävad. Minu jaoks läks midagi kaduma, mida pikisilmi Anneliis Kitselt ootasin. Vokaal oli märkimisväärselt hajusam ja uitavam, kuid endiselt üsna kõrgete registrite piirides. Ootasin lauljatarilt tema konkreetsust ja selgust, mis mulle tema puhul on eelnevalt silma hakanud. Teisest küljest oli paeluv kuulata tema loomingut teises võtmes, ka luule sai selle toimel omalaadse tähenduse.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, 21. aprill 2013, kell 16.00
Anneliis Kits & Karl-Martin Sinijärv
Koosseis:
Anneliis Kits – vokaal, elektroonika
Raun Juurikas –  elektroonika
Karl-Martin Sinijärv – luule