Argo Valsiga loovuse radadel

08. mai 2018
Maria Kurm

Argo Vals on kitarrist ja helilooja, kes on kuulajaid pikalt võlunud oma kitarrihelide ja unenäoliste efektidega. Ta on mänginud mitmetes erinevates bändides ning andnud välja kaks albumit.

Argo Valsiga vestles Jazzkaare veebireporter Maria Kurm.

 

Sul on juba pikk tee muusikuna käidud. Milline on see teekond olnud ja kuidas on see kujunenud?

Pikk tee – see on suhteline, sest oleneb, kes hindab ja millisel teekonnal see teine inimene asub. Igal juhul loodan, et muusika tekitab minus parimas mõttes ärevust veel pika-pika aja jooksul (hetkel kõlab sellele küsimusele vastamine nii, nagu oleksin 60-70-aastane südikas härra, hehe). Või kui peaks minema nii, et muusika ühel päeval enam positiivset ärevust ei tekita, siis tabab mingi uus suur kirg.

Senine trip on kujunenud nii rahulolust kui ka rahulolematusest. Olen teinud muusikat nii bändidega kui ka üksinda. Praegusel ajal mõjub mu loomeprotsessile kõige jätkusuutlikumalt see, kui võtan igal võimalikul hetkel aja, et end pikaks „nädalavahetuseks“ ülejäänud elust välja lülitada, sõita maale ning töötada seal need mõned päevad täiesti omaette.

Mul on perioodid, mil keskendun bändile ja teiste muusikutega töötamisele; seejärel tegelen suuremas osas live-elektroonika asjaga, annan mõõdukalt kontserte; siis vahepeal ei esine üldse, salvestan, loon muusikat etendustele, veedan suurema osa ajast hoopis etenduskunstnike või teiste loomealade inimestega ning teisi muusikuid eriti ei kohta.

 

Väga mitmekesine karjäär. Mis sul praegu käsil on?

Olen kunagise esimese albumi vinüüliväljaannet lõpetamas. Tegelen sellega, sest plaadi ilmumisest on täitunud viis aastat ning ühel hetkel tekkis tunne, et seda aega peaks kuidagi tähistama. Hetkel on käsil testpressi-periood; annan plaadi mai lõpus välja. Esitlen seda 26. mail Tartus ja 3. juunil Tallinnas. Tulge kuulama!

Käesolev aasta väärib äramärkimist näiteks erinevatele etendustele muusika loomisega, selles osas on käimas erakordselt viljakas aeg – 12 kuu jooksul tegelen nelja uue lavastuse helikujunduse loomisega. Praegu teen korraga kahe etenduse muusikat.

Tegelen oma koduse muusikafestivali korraldamisega. Toimub sel korral juba üheksandat järjestikust aastat.
Kolmapäeva, 23. mai õhtul tulge Von Krahli – näete laval üht parajalt eriskummalist koosseisu. Hea vaheldus on selles kaasa lüüa. Ülejäänud avastamisrõõmu jätan lugeja edasisele huvile ja otsingumootori kasutamisele.

Järgmine plaat on aga paratamatult kõige rohkem südamel – kuidas, millal ja kellega. Lood on olemas, kuid see plaat on lisaks muule ka tehniliselt üsna nõudlik. Suvega lõpetan ära mitmed salvestamist ootavad lood.

Lisaks võtan osa Euroopa Muusikainkubaatorist. See on aastane programm, milles on esindatud viis Euroopa riiki  ja seitse muusikut. Kohtusime sügistalvel viiel korral iga kord eri riigis, praegu teen selle jaoks n-ö lõputööd filmi- ja arvutimängumuusika teemal.
Ja siis veel jooksvaid asju.

 

Kas oskad enda muusikukarjääris eristada kergemaid ja raskemaid perioode?

Tihti on nii, et kui on vähem tegemist, siis tahaks, et oleks rohkem teha, ja kui on palju teha, siis tahaks, et ei peaks mõnda aega rabelema. Keerulisemal perioodil saan pingeid edukalt lahustada, tegeledes puhtal kujul muusikaga. Teine toimiv variant on mõneks päevaks aeg maha võtta ja tegeleda millegi hoopis muuga. Helgetel perioodidel mõtlen endiselt palju muusikast, kuid siis on meeled rohkem avatud ja suudan näha loomingule ja elule üleüldiselt laiemat pilti. Kevad ja suvi on kujunenud mu lemmikaastaaegadeks.

Õpin ennast koguaeg paremini tundma. Proovisin võrdlemisi pikalt ka täiesti vabakutselise elu, kuid hea on tegeleda natukenegi millegagi, mis on stabiilne ja mingisugustki korduvat rütmi tekitav (lisaks luuperiga jämmimisele), mõtlen siin näiteks pillitundide andmist. Samas täielikku rahulolu, tundub mulle, et pole olemas, sest inimese loomus on sedavõrd otsiv ja püsimatu, et ühe eesmärgi täitmisel leitakse kiiresti mitu uut sihti. Hiljuti küsiti minult, et kas tahaksin oma elus midagi uuesti otsast peale läbi elada ja vastasin, et pigem pole vaja. Tegeletud on põnevate asjadega, kuid parem on liikuda edasi.

 

Mis sind inspireerib?
Inspiratsiooni tagab korralik uni.

 

Showcase-kontsert: Mauno Meesit Trio, Modulshtein, Argo Vals

26. aprill 2018, Punane Maja

 

Koosseis:

Argo Vals – kitarrid, elektroonika

Alyona Movko – visuaalid

 

Vaata kontserdi pildigaleriid siit!