Avishai Cohen: Maali oma mõtteid erinevate värvidega

27. aprill 2005

Kontrabassist Avishai Cohen innustas workshopil Otsakooli noori muusikuid omandama erinevaid mängutehnikaid ning üksteist muusikaliselt toetama.

20. sajandi parimate kontrabassimängijate hulka kuuluv Avishai Cohen andis 26. aprillil Otsakoolis workshopi. Tundi mahtus piisavalt virtuoosseid soolosid, spontaanset jämmi, asjalikku vestlust ja soovitusi noortele. „Muusika ei ole võistlus, see on armastus,” pani külaline kuulajatele südamele.

Alustuseks viipas Cohen saali tulnud huvilisi koos mängima ja küsimusi esitama. Sõbralik avatud suhtlemisstiil aitas noored kiiresti kohmetusest üle ja peatselt sündis laval spontaanne muusikaline vestlus nelja pilimehe vahel. „Jazzis on võimalik musitseerida ka võõrastega, juhul kui kuulad oma kaaslasi. Kuulake üksteist nii palju kui võimalik,” rõhutas kontrabassist korduvalt.

Samuti juhtis ta löökriistamängijate tähelepanu nende olulisusele bändis:”Trummid voolivad ansambli soundi. Trummarina pead sa jälgima bändi ka siis, kui hetkel muusikasse sobivad rütmid ei pruugi olla sinu lemmikud. Tempode valiku ja hoidmise osas tuleb olla väga vastutustundeline.” Coheni jaoks ei saa trummar olla grupis dominante, ehkki just tema oskused määravad, kas kaasmuusikud saavad end piisavalt mitmekülgselt avada. „Trummar on nagu ehitise vundament.”

Avishai Coheni meelest arvavad muusikud ekslikult liiga tihti, et tark on omandada täiuseni üks kindel mängutehnika, teatud võtted. „Tegelikult on ka tehnika väga personaalne. Selles ei ole piire, sest iga inimene on loodud erinevaks, tunneb erinevalt,” tuletas noortele meelde Cohen, kes tunneb end koduselt nii elektribassi kui kontrabassi mängides ja kelle jaoks ei ole vahet, kas tegemist on reggae või salsa rütmidega. Klaveri ja kontrabassiõpingute järgselt 1990ndail New Yorki siirdununa õnnestus tal mängida väga erinevas stiilis koosseisudes. Kergelt kontrabassi sõrmitsedes tõestas Cohen, et reggae särtsakad rütmid on tal käe sees tänagi.

„Liigu muusikas laial skaalal, mine kuskile ära ja maali oma mõtteid erinevate värvidega. Liigu!” innustas Cohen loobuma raamidest, mida muusikud iseendale seavad. Oma väite kinnituseks näitas ta, kuidas just kontrabass võib olla tulise gruuvi tekitaja, kasutades konservatiivset mõttelaadi eirates pilli kõikvõimalikke detaile heli tekitamiseks.

Loomulikult peab endal olema laval ja luues huvitav, ent unustada ei saa kuulajaid – kuulajal ei tohi igav hakata. „Anna inimesele teemavihjeid lugudest, mida mängite. Inimesed ei pruugi tunda jazzi. Andke vihjeid, kui ei soovi publikut kaotada.”

Ta tunnistab, et nüüd ta pillimängu ajal enam nii väga ei mõtle, kuidas ja mida ta teeb. Küll aga peab ta seda kohustuslikuks algajatele, kes alles avastavad muusikamaailma ja mängutehnilist mitmekesisust. „Kui sa suudad laulda kaasa noote, mida mängid, siis tunned oma instrumenti hästi.” Ta soovitab harjutada pilli iga päev kasvõi pool tundi, aga kindlasti just noote kaasa lauldes.

„Improvisatsiooni ilu peitub konteksti tundmises. Seejuures on silmside ja üksteise toetamine väga oluline. Püüa kaaslastele anda võimalikult selge sõnum, et mõistaksite üksteist paremini.” Cohen kiitis meie noori muusikuid, kes tulid julgelt lavale proovima ja innustasid üksteist hetkil, kui enesekindlust napiks jäi.

Kontrabassist rõhutas korduvalt, et muusika loomiseks piisab vaid kahest erinevast häälest. Selle kinnituseks esitasid Avishai Cohen ja Rebecca Kontus variatsioone palast „Autumn Leaves”. „Kuula sõnu, see aitab lugusid õppida,” soovitas külaline pillimeestele.

„Mulle meeldib katsetada,” võttis Cohen kokku hea muusika sünni valemi. ”Õnneks väärt asjad juhtuvad vahetevahel.”