Bluusikas soul ja jazzikas lumine laupäev

15. veebruar 2018
Triin Kala

Lumisel 10. veebruari õhtul said Kumu Auditooriumis kokku soul, bluus ja jazz. Sellise komplekti toimetas kindlakäeliselt publikuni imekena kooslus Teele Viira ja Maarja Aarma juhtimisel.

 

Kontserdil sai kuulda väljavõtteid Eesti souliajaloost, noorte muusikute värskest ühisloomingust ning ka väljamaa gigantide (Gregory Porter, LIanna La Havas jt) repertuaarist.

 

Laupäeva õhtu oma tasasest kulgemisest hoolimata suutis meelitada saali soliidse koguse publikut, kes olid kõik tulnud kuulama esmakordselt ühiselt lavalaudadel viibivat kooslust.

 

Teele Viira, Maarja Aarma ning toekas bänd, kuhu kuulusid tõeliselt professionaalsed noored muusikud Holger Marjamaa, Janno Trump ning Borka Hess tõid õhtusse magusvalusaid ent kahtlemata kauneid ja – mis seal salata – ikka mõnusalt jazzilikke kõlasid.

 

Muljeid kontserdikülastajatelt kogus Jazzkaare veebireporter Triin Kala.

 

Krista (46), muusikasõber- ja sisekujundaja: “Kontsert oli muljetavaldav ning nooruslik.”

Hanneloore
(17), muusika-, näitlemise- ja fotograafiahuviline: “Mulle väga meeldis. Vahva, et selline duo oli kokku saanud. Kohe näha, et nad nautisid üksteise seltsi. Lahe, kuidas Anne Erm oskab sellised vahvaid kooslusi luua. Lauljannade hääled sobisid perfektselt! Selline mõnus laupäevane elamus.”

 

Vello (30), kultuurivaldkond: “Kontsert oli äärmiselt turvaline. Kuigi ma ei ole nüüd teab-mis souli ekspert, siis laias laastus jäi see antud kontserdil hinge ning bluusi pisut väheks. See muusika peaks olema justkui magusvalus, aga päris valu ei näinud. Tundus, et koguaeg on puudu midagi.

 

Professionaalselt on kõik mängijad muidugi tasemel, aga maitsekust jäi kohati väheks. Nii mõningane kolistamine ja põhjendamatu show-off segas üldpilti.

 

Janno Trump tegi vingelt nagu ikka. Ta otseselt muidugi ei üllatanud ka millegagi, aga see oli okei. Borka mängu ma üldjoontes nautisin, kuigi ta oleks võinud kohati snare’iga tagasihoidlikumalt ümber käia. Samas võib-olla oli asi selles, et tema trummid olid ehk ülemäära võimendatud. Ma ei leia, et sellel trummisetil oleks pidanud olema teatav rokilik kõla. Klaverit oli vähe kuulda ning sinna nahka läks suur osa lugude emotsioonidest. Marjamaa mängus jäi hingestatusest puudu. Tal on võimas tehnika ning kogemus, aga ei saa aru, kas ta ka emotsionaalselt kohal oli. Teda kuulates ei tundnud ma eriti midagi. Kõik oli ju justkui olemas, ägedad akordi teisendused ja tehnika jne. Jääb ka tunne, et ta ei tööta kohati bändiga kaasa, et ehk temasuguse kaliibriga mängija suudaks veel rohkem oma harmooniapilli kohustust ja tuge pakkuda? Kindlasti ei taha ma näpuga näidata, et mis kõik valesti on, vaid lihtsalt sellised mõtteid jäid kummitama. Marjamaa ja lauljad ei avanud ennast ning ei lasknud meid oma fassaadist kaugemale, seega olid paljud hetked minu jaoks tohutult igavad. Ja siis on see tapeet, kui sa ei näita, mis sa tegelikult tunned – eriti bluusi ja souli puhul. Muidugi, kui on disko, funk või fusion, siis see on andeks antav, aga näiteks Grapsi lood nende esituses kahjuks ei kõnetanud.

 

Kõigil oli ka ägedaid hetki. Teele Viira oli tore üllatus, sest olin teda ainult superstaari saates varem näinud. Maarja oli ka tip-top, kuigi tahaks sinna fassaadi taha ikkagi näha. Mis mind üllatas ja väga meeldis, oli lugu “Twice” bassi ja vokaaliga.”

 

Katri (41) tehnika valdkond: “Kontsert oli hästi südamlik ja kena. Oli näha, et esinejad tegid igas mõttes koostööd ning olid südamega asja juures. Teele Viirat olin varem kuulnud, aga Maarjat esmakordselt. Mulle väga meeldis.”

 

Oleg (21), tudeng: “Meeldis lauljannade häälte kokkusobivus. Muusika oli sümpaatne. Kuna ma ise muusikaga ei tegele, ei oska kommenteerida detaile. Mulle väga meeldisid näiteks Grapsi lood. Läheksin seda bändi uuesti kuulama.”

 

Maarja Aarma, Teele Viira & Band

Kumu auditoorium, 10. veebruar 2018, kell 17.00

Koosseis:

Maarja Aarma – vokaal

Teele Viira – vokaal

Holger Marjamaa – klaver

Janno Trump – bass

Borka Hess – trummid

 

Vaata kontserdi fotosid siit.