Brasiilia hõng kontserdimajas, Ajavares Ammendes - Festival Jazzkaar

AADRESS: Pärnu maantee 30-5, Tallinn 10141

TELEFON: +372 666 0030

EMAIL: info(ät)jazzkaar.ee

08/07/2009 Brasiilia hõng kontserdimajas, Ajavares Ammendes

Uudised

2. juulil esines Pärnu kontserdimajas lauljatar Ele Raik brasiillastest koosneva ansambliga. Marge Lumisalu vahendab muljeid.

Pärnu džässilembesem publik oli möödunud neljapäeval, 2. juulil taas valiku ees – kaks põnevat kontserti olid miskipärast täpselt samal ajal. Ammende aia Suvemuusika kontserdisarja raames oli võimalik kuulata noorte muusikute kollektiivi Ajavares, mis on hoolimata lühikesest elueast näidanud end juba mitmel arvestataval muusikafestivalil (Jazzkaar, Tudengijazz jt) ja keda kindlasti tasub kuulama minna.

Pärnu Kontserdimaja kammersaalis kõlasid aga samal ajal brasiilia meloodiad. Eesti lauljatar Ele Raik koos Brasiiliast pärit muusikute Daniel Marquesi ja Sergio Krakowskiga pakkusid kuulamiseks erinevaid vokaal- ja instrumentaalpalu, kus maitsekalt olid kokku saanud džäss ja brasiilia rahvamuusika.

Kui tavaliselt mõjub kontserdimaja kammersaal taoliste intiimsete kontsertide puhul üsna kõledalt, siis sel korral andsid laudkondadena paigutatud lauad-toolid mõnusalt salongiliku õhustiku, jättes ühtlasi täissaali mulje, olgugi, et publikut oli vaid poolesaja inimese ringis.

Alati võluv Ele Raik sobitus oma sametise häälega triosse imehästi, olles samas kohati liiga tagasihoidlikki, lastes ansamblikaaslastel rohkem silma paista. Ele enda pillimängu oleks aga soovinud kuulata enamgi kui ainult ühes loos. Olgu öeldud, et lisaks üle 10-aastasele lauljastaažile on Ele Raik professionaalne oboe- ja inglissarvemängija Rahvusooper Estonia Sümfooniaorkestris.

Brasiillased Daniel Maques kitarril ja Sergio Krakowski pandeirol (brasiilia tamburiin) olid aga omaette vaatamisväärsused. Kui esimene neist oli tõsisem ja süvenenum ja võlus publikut oma meisterliku kitarrimänguga, siis Krakovski pandeirokäsitsus oli lausa müstiline. Muusikat kinnisilmi kuulates oli tunne, nagu mängiks 1-2 cajon`i („kõrisev“ kast, mille otsas istutakse ja mida mängitakse kahe käega). Praegusel juhul tegi aga üks mees ühe käega tamburiini mängides sama töö ära! Pole siis ime, et kiiremate lugude lõppedes võttis pillimehe näolt higi pühkima.

Vaimustunud publik, kellest enamuse moodustasid küll soome keelt kõnelevad välisturistid, sai tunniajase kontserdi lõppedes soovitud lisaloo ja võimaluse soetada endale kitarristi sooloplaat.

Autor Marge Lumisalu.
Artikkel ilmus algselt 7. juuli Pärnu Postimehes.