Chick Corea Trio: Kontsert suure algustähega

15. november 2012

Kui üks vägevamaid koosseise maailma instrumentaaljazzis, kes eales Eestimaa pinnale astunud, oli oma kahetunnise kontserdi Sügisjazzil finišisse tüürinud, rääkisid õnnejoovastuses näoilmed kõikjal mu ümber rohkem, kui tuhat sõna eales suudaks. Kontserdil käis Ivo Heinloo.

Ühelt poolt tähendab Eesti positsioon Euroopa äärealal, et me ei ole tippjazzmuusikute jaoks regulaarseks igasuviseks peatuspaigaks, teisalt oli aga seda erilisem näha omaenese silmaga täies elusuuruses mehi, kellest ühe täht ehk teistest pisut rohkem särab, kuid kes tegelikult kõik on absoluutsed tipud jazzi Parnassil ja kelle poole lihtsurelikud vaid vaimustusest õhata võivad. 

Chick Corea pole laval olles kunagi olnud meelelahutaja, vaid on ikka lasknud eelkõige kõnelda muusikal endal. Ei nõudnud ta ka oma sõrmede alla Faziolit või Steinway’d, vaid kasutas meie oma Estonia klaverivabriku toodet. Kontsert oli Chick Coreale, Christian McBride’ile ja Brian Blade’ile selle tuuri esimene ja kahtlemata pole veel kogu kava päris paigas, mistõttu õhkus lavalt värskust ja teatud katsetamise lusti. Oli näha, et selline kontseptsioon ja repertuaar on meeste endi jaoks jätkuvalt uus ja huvitav. “Tahaksime teile veel mängida, kui te just bussi peale ei kiirusta,” ütles Corea ühel hetkel, kui mängitud oldi juba tublisti üle tunni. “Ei pannud tähelegi, kuidas aeg lendab. Mõtlesin, et möödunud on vaid kümme minutit,“ lisas ta muigega. Mine tea, kas see oli kaval läbiproovitud nipp publikuga suhtlemises, millesarnaseid Corea-suguse kogemusega mehel peaks varrukast võtta olema, kuid igal juhul töötas. Mitmekesine kava, milles nii standardeid kui ka näiteks üks lausa maailma esiettekandes kõlanud Corea pala, tipnes teise lisaloona esitatud “Spainiga”, mis on saanud Corea signatuurmeloodiaks. Nii nagu mitmel korral viimastel aastatel fusionbändi Return to Forever kontsertidel, nii ka nüüd palus Corea publikult lauluviisi ülesvõtmise näol kaaspanu.

Naeruväärne oleks anda hinnangut muusika esitamise tasemele või muule sellisele, mida hea tava ühes kontserdiarvustuses ette peaks nägema. McBride’i ja Blade’i kohta, kes tulid 1990. aastatel pildile võimsas laines, kuhu kuuluvad nendega samas põlvkonnas veel näiteks Joshua Redman, Brad Mehldau ja paljud teised, võiks Coreale vanuse poolest olla poegadeks, kuid maailmanimed juba nemadki – Blade’i puhul on kriitikud hinnanud tema kolleegide kuulamise ja nõtke reageerimise oskust ning leidlikkust, McBride’i puhul eelkõige ääretut virtuoossust instrumendil. Samas pole instrument kummagi jaoks eesmärk, vaid ikka pigem vahend. Nii nagu see kõige kõrgemal tasemel olema peabki.

Häid artiste satub Eestisse pidevalt, kuid liialdamata võib Corea trio kohta öelda, et selle kontserdi tähtsus meie jazzielus jõuab päriselt kohale alles mõne aja pärast. Corea on küll ka ühel korral varem Tallinnas mängimas käinud, kuid noorema põlvkonna jaoks, kelle esindajaid kuulajate seas siiski meeldivalt palju leidus, oli see esimene kogemus. Eeskujud innustavad!

 

Chick Corea, Christian McBride ja Brian Blade
14. novembril Nokia Kontserdimajas
Chick Corea – klaver
Christian McBride – kontrabass
Brian Blade – trummid