Datevik Hovanesiani kontsert kui õppetund ilust ja harmooniast

24. oktoober 2013
MARJE INGEL

Armeenia päritolu lauljatar Datevik Hovanesian on paar-kolmkümmend aastat tagasi Eesti muusikaeluga tihedalt seotud olnud. Tänavuse Sügisjazzi raames Eesti-tuurile kutsutuna oli tal nüüd võimalus vanu kontakte värskendada ja sobitada uusi tutvusi juba järgmiste põlvkondade muusikute hulgas. 

 

Oma 6. oktoobri kontserti Tallinnas alustaski ta, meenutades varasemat viljakat koostööd eesti pillimeestega, ja kinnitades, et tal on hea meel uute tulijatega koos musitseerida. Kumu kontserdil saatsid Datevik Hovanesiani Holger Marjamaa klaveril, Ara Yaralyan kontrabassil ning Ahto Abner trummidel.

 

Otsekui kestvate heade suhete ja jätkuva koostöö kinnituseks kõlas esimese lauluna „Our love is here to stay“. Datevik asetas kvaliteedi lati algusest peale kõrgele, seda eriti improvisatsioonide puhul, ning „tulistas“ ühe briljantse soolo teise järel. Ega’s pillimeestel muud üle jäänud, kui talle järgneda. Tõsi küll, bassist Ara Yaralyan ja trummar Ahto Abner said improvisatsioonideks tunduvalt vähem võimalusi kui pianist Holger Marjamaa. Viimane on juba varasest noorusest silma paistnud nobeda näpujooksuga ega jäänud Hovanesianile alla. Vastupidi, üksikute maitsekalt valitud nootidega alustatud soolod kippusid tema käte all arenedes tihti lõpupoole nii lennukaks kasvama, et mõnigi lugu käis mitu ringi algusest otsani läbi, enne kui pianisti hoog rauges.Võis aimata, et vastsed ansamblipartnerid on repertuaari kallal vaeva näinud ja hoolega proovi teinud. Musternäiteks sobib lauljatari ja pianisti polüfooniline improvisatsioon, mis rikastas jazzistandardit „It don’t mean a thing if it ain’t got that swing“ ning kujunes kontserdi üheks kõrghetkeks. Järgmisena kavas olnud ballaadi „Muinaslugu muusikas“ värskendas juba ainuüksi Holger Marjamaa leidlik eelmäng, milles tabasin põgusa (võibolla ebateadliku) viite teise tuntud eesti laulu „Raagus sõnad“ meloodiale. Omaette fenomen on aga Dateviku oskus igale eestlasele pähekulunud ja vaat et üle-ekspluateeritud lemmikloole ikka ja jälle läheneda sisulise, sõnadesse süüviva ning hinge mineva interpretatsiooniga. Raimond Valgre oleks niisuguse tõlgenduse üle kindlasti uhkust tundnud.

 

Armeenlasest ameeriklanna huulilt voogasid ühtmoodi sujuvusega ka kiirelt svingivad jazzistandardid, aeglased bluusid ning tantsisklevad bossanoovad. Küllap kujunes koostöö Datevik Hovanesianiga temaga võrreldes vähem kogenud Eesti muusikutele parajaks õpitoaks. Liialdatud aukartuse tõttu krampi minekut polnud kontserdil õnneks märgata, kuigi mõne loo lõpetusse võinuks muusikud ehk veidi julgemalt sekkuda, ajuti jäeti lauljatar üsna üksi arpedžosid ning meloodiakaunistusi tegema. Oma ala suveräänse meistrina ei valmistanud see Hovanesianile aga muidugi mingeid raskusi ning kontserti võib kokkuvõttes väga hästi õnnestunuks lugeda.Elamus armastatud lauljatari kontserdist sai tasutud ohtrate lillesülemite ja võimsa aplausiga. Kauaoodatud taaskohtumine jättis sügisõhtusse sooja jälje.

 

Datevik Hovanesian & trio 6. oktoobril kell 16 Kumus 

Koosseis: 

Datevik Hovanesian – laul

Holger Marjamaa – klaver 

Ara Yaralyan – kontrabass 

Ahto Abner – trummid