Kontserdikaja: Dee Dee Bridgewater pani püsti tõelise peo

03. detsember 2006

Dee Dee Bridgewater andis 2. destembril Estonia kontserdisaalis ligi kahetunnise kontserdi, mis kujunes Eesti jazzielu tänavuse aasta üheks tipphetkeks. Loe publiku kommentaare.

Dee Dee Bridgewater on džässidiiva, kes andnud eeskuju tervele džässlauljate generatsioonile. Jõulujazzi peaesineja mahlakast tämbrist ja lavaisiksusest sai laupäeval Estonia kontserdisaalis osa tänulik publik, kes ei olnud kontserdi lõppedes ovatsioonidega kitsi.

Publikuga vestlesid Ivo Heinloo, Helene Urva ja Liis Kängsepp.

Rita, töötab IT-alal:”Kontsert meeldis päris hästi, mitte hiilgavalt. Mulle ei meeldinud lauljanna hääl ja tundus, et tal oli karjuv laulustiil. Repertuaarivalik oli samas suurepärane.”

Siim Aimla, saksofonist:”Väga meeldis. Ma ei olnud plaati varem kuulnud, teadsin vaid, et nad teevad prantslaslikku kava. Arranžeeringud olid minu jaoks väga põnevad. Koosseis ei olnud ka tavapärane, akordioniga ning ilma klassikalise trummikomplektita. Aga tuli väga hästi välja. Lauljanna ise on ka muidugi super ja väga heas vormis.”

Pärtel (25), meedia:”Kava oli eriline. See, kuidas lauljanna publikuga mängis, oli ka väga meeldiv. Ma olen varem Bridgewaterilt ühe teise kavaga plaati kuulanud, ent sellist muusikat tema esituses esimest korda.”

Paul-Eerik Rummo ja Viiu Härm, kirjanikepaar:”Umbes kontserdi teisest kolmandikust hakkas meeleolu ülespoole kruvima ja üldiselt oli vinge kontsert. See, mis on kõrgel tasemel, tõmbab igal juhul kaasa. Elavas esituses võlub just lavaline vabadus, mis peaks kuuluma tegelikult iga avaliku esinemise juurde. Professionaalsus kõrgel tasemel on omaette väärtus. Publikuga flirtimine on piiripealne asi, mis võib väga kergesti muutuda banaalseks, ent kui see piir on ületatud, siis on ka kõik tõkked kadunud.”

Mare Väljataga:”Olen seda prantsuse laulude kontserti DVD pealt vaadanud, aga laivis mõjus uudsena. Dee Dee oli laval kui energiapomm. Enim jäi hinge kõige vaiksem lugu, nimi ei tule praegu meelde. Paljusid repertuaaris olnud palasid olen ka ise laulnud, mitte küll prantsuse keeles. Ma ise pole prantsuse keeles laulja, kuigi mulle Prantsuse muusika on õudselt südamelähedane.”

Alar (69), firmajuht:”Muidugi kontsert meeldis, ega muidu poleks tulnudki vaatama. Võib-olla isegi ületas ootusi. Proua läks just plaati vaatama, ilmselt kuulame teda kodus jälle. Mitte küll ehk kohe, läheb vast natuke liiale. Kontserdi muljed on ikka natuke teised kui plaadi pealt kuulata – sellepärast ju kontserdil käiaksegi, et vahetuid elamusi saada.”

Siim (27):”Mulle meeldis kontsert, sest Dee Dee oli ehe ja bändimehed vaimustavad. Eriti head olid bassimees Ira Colemani paar pikka soolot ja Dee Dee flirt pillide ja pillimeeste väljavõlutavaga. Kavad ja seaded kõik oli super. Tädi hääl on ikka võimas – lugude vahel oli kuulda, kuidas hääl on tegelikult natuke väsinud ja külma saanud, aga kui laulma hakkas, oli see käega pühitud. Polegi tükk aega nii marulist ovatsiooni kuulnud.”

Pille (37), ema: „Ma tundsin, et see oli tädi päikene, et ta oli selline energiapomm ja kõik väsinud inimesed said hunniku energiat ja õnnelikuks. Väga hea oli. Aitäh!”

Noor naine:”Ma ei tea… Me võib-olla natukene liiga palju võrdlesime teda kevadel Jazzkaarel esinenud Dianne Reeves’iga. Dianne Reeves tundus nagu hästi palju tasemeid kõrgemal, mitu astet kõrgemal, aga väga hea oli ka tema (Dee Dee Bridgewater).”

Liisi (18), teatrihuviline õpilane: „Ausalt öeldes väga võimas. Ma arvan, et sellist esitlust ei tule vist niipea veel. Tõesti väga võimas! Kogu rahvas oli kaasatud. Peamine oli see, kuidas ta oskas laval publikuga suhelda: kõik see olemus seal laval. Iga laul oli täiesti erinev maailm. Ei olnud seda igavat ühtsust, mis vahepeal võib olla. Iga laul oli oma iseloomuga.”

Mati (67), ei tegele hetkel mitte millegagi: „Minu arust oli absoluutselt lummav. Fantastiline. Milline publiku käeshoidmine! Ei olnud ühtegi nihukest igavat momenti, nii et täitsa super-fantastiline. Teine kord veel!”

Jüri (46), arst: „Väga raske on kohe korrapealt midagi öelda… (mõtleb) Ütleks ikka – väga hea. Minu häda on see, et ma käisin suvel Kopenhaagenis kuulamas teda, sedasama Dee Dee Bridgewaterit, seal oli hoopis teine kava Tivoli big bandiga. See on kõrvus – see oli hoopis teistmoodi kui täna Estonias. Ja muidugi Kopenhaagenis oli ka Dianne Reeves, kes oli jälle teistsugune. Kui sihuksed põhjad on all, siis on kuidagi raske iseloomustada, hinnangut anda. Aga tegelikult ikka väga hea, midagi ei ole öelda.”

Aino (pensionär), endine lauljatar ja Ilme (samuti pensionär, Aino sõbranna): Aino: „Ei no minule meeldis. Ainult et ma oleks tahtnud võib-olla sellist muusikat nagu see viimane bluus oli. Oleks tahtnud terve õhtu midagi sellist. Ja kuna inglise keel on mulle lähedasem kui prantsuse keel, siis… Aga bänd või saateansambel oli väga hea. Kõik oli absoluutselt puhas. Nii et kohe oleks võinud kasvõi lindistada. Väga hea oli akordion, väga hea oli kontrabass, ülejäänuid ma nagu ei märganudki sellepärast, et see (kontrabass ja akordion) kuidagi torkas silma. Lauljatar oli vapustav. Töötlused olid originaalsed kõik, ennekuulmatud, mingisugust tuttavlikku teist lauljat või maneeri või töötlust ei löönud läbi. Mina olen vaimustuses sellest kontserdist.”
Ilme: „Ma ei lisa midagi, ma olen nõus täiesti kuhjaga.”

Aasa (52), assistent (koos sõbranna Astraga (50), sekretär): ”Nagu ma just sõbrannale ütlesin, tuli mulle üks sõna meelde, et kuidas see mõjus, see oli psühhedeeline. Väga hea! Kaunis prantsuse pärane laulja.”