24/04/2018 Dominic Miller: kitarrist kullaväljadel

Argentiinas sündinud ja sealset eleegilisust hinges kandev Dominic Miller on oma karjääri jooksul saatnud Stingi enamikul tolle plaatidel. Jazzkaarel astus ta ise prožektorivalgusesse. Jazzi kõrvasõbralikel kullaväljadel jalutas kitarrist koos oma kamraadide bassimängija Nicolas Fiszmani ja trummar Miles Bouldiga.

Publikuga vestlesid Jazzkaare reporterid Külli Haav ja Ilona Kään.

Arvo Aun (62), RAM-i laulja:
See oli ikka väga hea ja üllatavalt mõnus. Tore on vaadata, kuidas professionaalsed muusikud omavahel pillide abil vestlevad. Tekib mõnus vestlusring, millest kõige paremini saavad muidugi aru nemad ise, aga meie nautisime ka, kuidas nad muusikaliselt “kõnelesid”.

Kitarrist Millerist tean nii palju, et ta on kogu aeg Stingi plaatidel kitarri mänginud. Need lood, mida ta siinkohal instrumentaalselt ette kandis, olid loomulikult plaatidelt kuuldud ja tema muusikaline käekiri väga tuttav. Jäin väga-väga rahule!

Marina (33), ajakirjanik, koos Adriani (alla 2 a) ja Rubeniga (2 kuud)
Olen lapsena muusikakoolis käinud, kuid jazzipisiku sain oma vanaisalt, kes kogu eluaja seda muusikat on kuulanud.

Miller meeldis. Väga teistmoodi on kahe väikese lapsega kontserti kuulamas käia, natuke läks kaduma. Kogu aeg ei saanud, silmad kinni, nautida. Aga mõnus oli ikka, et mu lapsed saavad ka heast muusikast osa. Suurem laps naudib muusikat väga, siin ta harjub uue keskkonnaga, aga muidu ta armastab muusikat väga.
Kuulasin enne korraks kontsertidel esinevad muusikud läbi ja siis valisin. Väga hiliseid kontserte ei saanud väikeste laste tõttu võtta.

Dustin, Marina mees (31), õpetaja
Naudin festivali väga! Kõik kontserdid, kus olen siiamaani käia saanud, on väga head olnud. Mu naine on need minu jaoks välja valinud ja olen väga rahul.

Katrin (44), kooliealise lapse ema
Meeleolumuusikaks väga sobilik, selline pärastlõuna chill, pole päris liftimuusika. Kodus ma seda ei kuula, kontserdile aga live’ina sobib. Leidisin endale veidi kõrvalisema istekoha, saalis seistes kuulata ei suudaks, pärast pikka tööpäeva pole jaksu. Loen siin ja mõtisklen, istun omaette, see muusika ei häiri millegagi, vaid on täitsa mõnus mediteerimiseks.

Inga (38), beebiga kodune, üritusel klienditeenindaja
See ei olnud otseselt minu tüüpi muusika, ma ei ole tegelikult jazzmuusika kuulaja. Samas kui siin töötades erinevaid bände kuulen, avastan, et mõned meeldivad, kuigi nende nimesid ja lugusid ma ära ei tunne. Jazzmuusikud on tehniliselt head, meeldis näiteks viiulimängija. Minu jaoks kitarrimuusika lihtsalt ei kõneta, lood on kuidagi hästi leebed ja vaiksed – kitarritinistamine –, ja pointi mina endale selles ei leia. Aga inimesele, kes kuulab kitarrimuusikat, kindlasti väga meeldib. Jazzkaarel tööl olla mulle istub, tore, põnev ja vaheldusrikas on sellistel üritustel töötada.

Roland, ettevõtja:
Olen Millerit juba kakskümmend aastat kuulanud, alguses kui Stingi saatjat, hiljem olen nautinud tema sootuks sügavamõttelist muusikat, mis tehtud sooloartistina. Dominic on plaatide peal hoopis teistsugune kui siin kontserdil. Iga plaat on olnud erinev, see ongi tema fenomen – tuntav Miller, aga igas plaadis on midagi uut, uus lähenemisnurk muusikale. Muusikat ei saa kogu aeg ühe nurga alt vaadata ja kuulata. Mulle teadaolevalt on sooloplaate ilmunud vist seitse, kui kontsertplaate mitte arvestada. Kokkuvõttes teeb tema muusika ja eriti kontserdil kogetu tuju rõõmsaks. Kui võtta tema 2010. aastal ilmunud album „November“ ja panna see plaadimasinasse, siis muud pole vajagi, ausalt. Minu inimene.

Merle, dekoraator:
Minu jaoks oli see kevadine armumine! Sain siit rohkem kui vaja, ootused olid seotud teadmistega, mis seotud Stingiga, aga sain sootuks rohkem. Teadsin küll ka tema sooloasju, aga et see kõik nii vahetu ja siiras on, seda ei osanud soovida. Bassimängija ja trummar… kogu kooslus oli väga hea.

Indrek, muusikakooli juht:
Väga meeldis! Muidugi kõik, mis seostub Dominic Milleriga, seostub ka Stingiga. Olen väga kaua olnud Stingi andunud fänn, seega on täiesti loomulik, et sattusin ka siia, Jazzkaarele Dominic Milleri kontserdile. Tema sooloasju olen vähem kuulanud, ent need on kindlasti kontrastiks kõigele, mida ta bändis teeb, ja omaette teistmoodi muusikaline mõtlemine.

Rain, ettevõtja:
Olen tõesti kontserdi lummuses ja äsja soetasin siit kõik saadaolevad heliplaadid. See vahetus, siirus, lihtsus, millega ta publikuga suhtles… See, kuidas ta ei püüa kuulajatest kõrgemale tõusta, vaid suhtleb publikuga nagu võrdne võrdsega, näitab tema tõelist suurust ja ehedust. Olen lummatud ja sellest elamusest jätkub kauaks. Miller nimetas, et sarnast suhtlust on ta püüdnud hoida kõigil oma kontsertidel, nii väikestel kui suurtel, ja kui ta kuuleb seesugust tagasisidet, siis on tal hea meel, sest on ilmselt õigel teel.

Dominic Miller
23. aprillil 2018 Punases Majas

Koosseis:
Dominic Miller – kitarr
Nicolas Fiszman – bass
Miles Bould – trummid

Vaata kontserdi pildigaleriid siit.