Douglas Dare – minoorne autoportree klaveriga

30. detsember 2014
Marje Ingel

Jõulujazzi eelviimasel kontserdil Kumu auditooriumis kostitas kuulajaid oma loominguga Douglas Dare. Loodusest antud hea hääl ja vahetu olek on publiku südame vallutamisel juba pool võitu ning Douglasel paistsid need eeldused olemas olevat. Seepärast oli tema enesetutvustusest üllatav kuulda, et ta hakkas laulmise ja laulukirjutamisega tõsisemalt tegelema alles mõned aastad tagasi ülikoolipäevil. Anne ja sihipärane töö selle arendamisel on andnud väga häid tulemusi, veendus kontserti külastanud Jazzkaare veebireporter Marje Ingel.

 

Kummalisel kombel olid kõik kontserdil kõlanud Douglas Dare’i laulud minoorsed. Tervele õhtule rusuva mulje pitserit jätmast päästis tema avatud ja mõnus olek, mis oli kurvameelsusest kaugel. Selgus, et talle meeldib publikuga vestelda ning jagada kuulajaga ühe või teise laulu kirjutamise tausta, mis mõnigi kord sisaldas lõbusaid seiku.

 

Inglismaa edelaosas väikeses sadamalinnas Bridportis üles kasvanud Dare tunnistas, et vesi mõjutab tema loomingut suurel määral. Tunnete hoovused uhtusid korduvatest mustritest koosneva, lainetuse-sarnase klaverisaate toel kuulajaist üle ja läbi, otsekui argipäeva rutiinist puhtaks pestes. Mõnes palas balansseeris laululooja mažoori ja minoori vahepeal, kaldudes kord sinna-, kord tännapoole. Nii, nagu päris elus pole kõik sündmused ainult pluss- või miinusmärgiga, kasutas ka Douglas Dare palju pooltoone ja halli värvi musta või valge asemel. Püüdes Douglas Dare’i muusikat visualiseerida, tundub mustrite kasutamine välistatud. Ei mingeid triipe, täppe, ega ruute, samuti ei sobi tema lauludega lilled või muud ornamendid. Dare’i muusika on maalitud voogavate, laiade pintslitõmmetega, mille autoriks on kunstnik, kes ei karda tunnete sügavustesse süüvida.

 

Voolava ja edasikandva muusika sügavaimatest kihtidest kerkis aga ikka ja jälle esile mingi tumedam põhi, lausa kummituslikult kurvameelne alatoon. Ei tea, mis tunne oleks kuulata neid laule suvel, kuid jõulueelsel lumeta ajal tundus see muusika lausa kaamose kehastusena. Kuigi ta on Inglismaalt pärit, tajub ehk ka Douglas Dare pimeda talve rusuvat mõju?

 

14. detsembril kell 20 Kumu auditooriumis

 

Douglas Dare – laul, klaver, klahvpillid, elektroonika