Kontserdikaja: Duoud – oudid keset elektroonilist kõrbe

30. november 2003

Mis juhtub kui panna kokku Apple’i arvuti ja araabia rahvuspill oud? Kõik, kes olid reede õhtul Sakala suures saalis Duoudi kuulamas, teavad vastust. Esinejate muusika, mis oli valdavalt elektrooniline, tõi kontsertpaika ebatavalise õhkkonna: oudi kõla, araabiapärased teemad, kaasakiskuvad rütmid, huvitavad efektid ja ka valgustus tegid oma töö.

Aleksander (31) ja Ints (26): “Sound oli meeldejääv: oud on huvitav pill. Ootasime veidi eksootilisemat muusikat, aga kokkuvõttes üldmulje jäi hea.”

Triin (31, kartograaf) ja Kadri (29, äri ja kommunikatsioon): “See muusika, mida nad tegid, otseselt jazziga ei seostunud. Väga moodne, kuid eripära lisasid araabia traditsioonilised pillid. Muusika oli kaasakiskuv; kokkuvõttes oli palju lahedam, kui alguses ootasime.”

Paul (26) õpilane ja muusik: “Oud on hea pill: huvitava arhailise kõlaga. Paljud käigud meenutasid kitarrist Jeff Becki.”

Urmas (50): “Väga virtuoossed poisid Araabiamaadest. Väikese pettumuse valmistas ainult kompuutriga jäljendatud trumm, sest ma ootasin ehedamat muusikat. Minu jaoks kompuuter siiski inimest ei asenda. Inimene võib masina luua, aga masin inimest ei loo. Kõik muu oli väga tore.”

Berk Vaher, kirjanik ja õppejõud: “Täitsa põnev oli. Kontsert oli hästi üles ehitatud, nii et vahepeal oli akustilisi ja rahulikumaid lugusid ja siis jälle elektroonilisemaid. Tõmbas igatahes inimesed kaasa. Muusika läks minu jaoks põnevamaks, kui nad improviseerima hakkasid. Kontserdi rütmilisem pool oleks klubis paremini töötanud ja homme ta ongi ööklubi Tallinnas. Saalis ootad rohkem sellist muusikat, milles on rohkem kuulata. Võib-olla oleks see muusika väiksesse saalis paremini sobinud, praegu oli kohati tunne, et muusika hajus saali ära.”

Toivo (70): “Sürrealistlik.”

Matis (22): “Magama jäin, väga hea unemuusika. Hambad hakkasid valutama.”

Eva (25), üliõpilane: “Expressi” ülev meeleolu. Kogu kontsert oli mitmekesine. Tunned, et oled selle sees, kuigi on arvutimuusika ja seega pinnapealne.”

Kommentaare kogusid Tõnis Tatar, Anneli Lepp, Grete Soosalu ja Roland Karu.