Eelistagem eesti hääli ehk Estonian Voices näitas kõrget taset

15. detsember 2011

Ometi kord (üle pika aja) on Eestis olemas vokaalansambel, kes rahvusvahelisel tasemel tunnustatud ansamblite kõrval ei pea kahvatama ega punastama.

Ansambli Estonian Voices kontserdist annab ülevaate Jazzkaare veebireporter Marje Ingel.

Hääled kõlavad kokku, lauljatel on hea kõrv ja puhas intonatsioon, ning ansamblis leidub ka karismaatilisi soliste, kes etteastele vaheldust ning sära lisavad. Rääkimata sellest, et enamiku seadete autor Kadri Voorand, olles nii laulja kui helilooja, on ise ansambli liige. Seega ei vajata väljaspoolt tuge arranžeerija või välise liidri näol ning see fakt annab ansambli edasipüsimiseks suuri lootusi.


6. detsembri kontserdi kava koostades oli arvesse võetud jõulueelset esitusaega ning kontserdi esimese poole ava- ja viimane laul olid lähenevate pühade meeleolus. Esimene laul kõlas Estonian Voices’e esituses nii värskelt, et originaali autor ei tulnud algul kuidagi meelde. Teksti järgi võis siiski ära tunda Tõnis Mägi „Kesk võõraid välju“. Sõnade tõttu ehk veidi banaalsena mõjuvat laulu vääristas jazzilik seade, mis Lea Rebase algselt nähtavasti Siberis asumisel kirjutatud tekstilt sünguse võttis ja tublisti helgust lisas. Niisugusel kujul on see hea täiendus eesti gospelmuusikasse. Solistipartiid laulis siin Mikk Dede, kel samuti õnnestus vältida kiusatust originaali matkida.

Jätkati kodumaiste heade laulukirjutajate loominguga: esmalt Kadri Vooranna enda laulukavast „Sina ja mina“ pärit „Eriline“ Hando Runneli tekstile, mis stiilseks sambaks seatud, seejärel Maian Kärmase „Veidi veel“, kus soleeris Mirjam Dede. Seade ülesehituse tõttu ei sulanud hääled siin nii hästi kokku kui mõnes teises palas ja kõlaline üldmulje oli seetõttu pigem üksikute häälte summa, mitte kompaktne tervik. Asi võis olla ka väheseks jäänud kokkuharjutamise ajas, kuid kuna laul ise kuulub eesti viimaste aastate levimuusika kullafondi, siis tasuks ehk katsetada seade ümbertegemist konkreetse ansambli koosseisu jaoks.

Soleerida said kõik ansambli liikmed. Vokaalgrupiga viimasena liitunud Arno Tamme kogemus folkmuusika esitamisel tuli kasuks kahe rahvalauluseade puhul, samuti sai ta lühida vokaalimprovisatsiooni võimaluse ühes neist ja „Tokio blues’is“, tema tipphetkeks kujunes aga improvisatsioonisoolo laulus „Spinning wheel“.

Kava kõrghetkedeks olid veel kaks Kadri Vooranna laulu: „Little love song, dear old friend of mine“ ning „Tüli“ laulukavast „Sina ja mina“. Viimases tegi sisuka soolo ka ansambli kõrgeim hääl Maria Väli, uhkeimate improvisatsioonidega „lõi platsi puhtaks“ aga loomulikult Kadri Voorand ise. Just „Tülis“ oli tema soolo eriliselt heas tasakaalus, näidates nii lauljatari suurt hääleulatust kui vokaalivaldamise nobedust. Laulu omapära oli seades toredasti esile toodud, seda rõhutas ka julgelt dissonantsidele mängiv laululõpu ühisimprovisatsioon, mis kakofooniale lähedasele kõlale vaatamata siiski kaosesse ei hääbunud, vaid lõppes efektse akordiga.

Kõlasid veel Herbie Hancocki „Cantaloupe Island“ ja lõpuks ühislaul Britt Quentiniga, kellelt Estonian Voices Kadri Vooranna sõnul head energiat ja häid ideid saanud on.

Kontserdi teise poole sisustaski Britt Quentin koos eesti muusikutest saatebändiga ning tuleb tunnistada, et õpilased olid seekord oma õpetajast üle. Vaatamata suurele hääleulatusele ja vaieldamatule vokaalsele meisterlikkusele näis Quentini esituses vähemalt tol õhtul puuduvat see miski, mis kuulajale otse hinge läheks ja ta tooli külge naelutaks. Võimalik, et asi oli ka solisti ja ansambli omavahelises haakumatuses, ning seetõttu võis tajuda teatavat professionaalset kuid kiretut ärategemise hoiakut. Oma osa mängis ka võimendus, mis polnud teise kontserdipoole ajal päris tasakaalus. Tänulik publik kutsus külalise siiski veel aplausiga tagasi ja nii said Estonian Voices ja Britt Quentin koos esitada veel ühe jõululaulu „I’ll be home for Christmas“.

Öeldakse, et eesmärk pühendab abinõu. Vahel läheb aga vastupidi ja kasutatud vahend osutub ise väärtuslikumakski kui eesmärk, milleks see loodi. Nii võiks öelda ansambli Estonian Voices kohta, mis kuuldavasti loodi just selleks, et pakkuda koostöövõimalust vokaalansambli M-Pact liidri Britt Quentin’iga, kes ansamblit Estonian Voices selle aasta jooksul mitu korda juhendamas käinud on.

Estonian Voices ja Britt Quentin 
6. detsembril kell 19 Vene Teatris 
Estonian Voices koosseisus:
Kadri Voorand
Mikk Dede
Mirjam Dede
Arno Tamm
Maria Väli
Aare Külama

Britt Quentin ja saateansambel:
Britt Quentin – laul
Vladimir Võssotski – klahvpillid
Virgo Sillamaa – kitarr
Mihkel Mälgand – basskitarr
Eno Kollom – trummid