Eesti jazzieliit vallutas Peterburi

22. märts 2006

9.-11. märtsil peeti Peterburis Eesti jazzipäevi. EV Peterburi peakonsulaadi eestvedamisel toimunud sündmus kujunes meeleolukaks ja ideid tekitanud taaskohtumiseks.

9.-11. märtsil Peterburis peetud Eesti jazzmuusika päevade tunnussõnadeks said uued kontaktid, nostalgia ja külalislahkus.

Ehkki Neevalinn tervitas meie jazzidelegatsiooni talvekrõbedate miinuskraadidega, andis Eesti peakonsuli Lauri Bambuse südamlik ja koduses õhkkonnas vastuvõtt 9. märtsil EV Peterburi peaonsulaadis tooni järgmisteks päevadeks.

Eestit esindas enamus meie jazzmuusikute eliidist ning Jazzkaare korraldajad. Võõrustaja linnast oli vastuvõtul üle poolesaja külalise, kelle seas nii muusikud, ajakirjanikud kui ka jazzielu võtmetegijad. Et selles muusikas jämmita ei saa, kulmineerus vastuvõtt kitarrist Tiit Pauluse ning pianisti ja JFC jazziklubi omaniku Andrei Kondakovi improvisatsioonidega.

Kahte päeva mahtusid kontserdid Peterburi Riiklikus Jazzifilharmoonias, graafik Peeter Alliku näituse avamine NoMi galeriis ja 45minutine otsesaade eratelekanalis „CTO”. Päeval taasavastati linna ja muidugi ei saadud mööda rikkaliku valikuga plaadilettidest, kus kiusatuslikud 40-50kroonised hinnad meelitasid kodust fonoteeki täiendama.
Kel jaksu ja tahtmist, jõudis pärast Jazzifilharmoonia kontserte ka JFC-sse, ehkki mängida enam ei saanud, sest elus muusika lõpeb sealsete tavade kohaselt kell 23.

Eesti jazzipäevade südameks oli vanas suursuguses kivihoones asuv Peterburi jazzifilharmoonia. Riigi toel toimivas keskuses on kaks eriilmelist saali ning jazzimuuseum. Selle kunstiline juht, legendaarne jazzmuusik David Goloshtshokin kinnitas, et 17 tegutsemisaasta jooksul on sellest kujunenud kogu Venemaa au ja uhkus, mida on kadestanud isegi Wynton Marsalis. Seal korraldatakse kõige olulisemad jazzisündmused, palgal on koos muusikutega hetkel 68 inimest.

Esimesel õhtul andsid läbilõike meie jazzist Tõnu Naissoo, duo Tiit Paulus ja Jaak Sooäär ning Villu Veski uus kvartett, kus solistiks Sofia Rubina. Mängiti eelkõige uuemat omaloomingut. Teine õhtu oli pühendatud klarnetist Aleksander Rjabovi mälestusele, keda jazziikoonina armastatakse ja ausatatkse Peterburis ülivõrdeis. Õhtute juht, jazziajaloolane Vladimir Feiertag meenutas publikule Eesti jazzi erinevaid aegu ja muusikuid mahlakate detailideni.

Ehkki Feiertag teab hästi meie muusikat ja muusikuid, leidis ta kontserte kuulates ometi uusi nüansse:”Tähelepanu äratas Villu Veski muusika. See on huvitav ja uuenduslik, vaikuse ja heli mäng, pehmus ja intelligentsus. Paulus ja Sooäär, kaks kitarri oli suurepärane idee, mis harva õnnestub. Nende Thelonious Monki teemad olid väga haaravad. Tõnu Naissoo on klassika!”

Nii Feiertag kui ka Goloshthokin tunnistasid, et nende jaoks olid Eesti jazzipäevad isiklikult väga olulised, kuna selles osalesid lähedased sõbrad Tõnu Naissoo ja Tiit Paulus. Naissoo ja Paulus kuulusid ka Vene-Eesti kvintetti, kes mängis Rjabovi mälestusõhul valiku lugudest, mida Goloshtshokini sõnul oleks Rjabov ise kindlasti tahtnud mängida.

Publiku seas oli inimesi, kes mäletasid meie muusikuid juba aastakümnete tagusest ajast, samuti ka neid, kes Eestis 1960ndail jazzifestivalidel käinud. Nimed Naissoo, Ojakäär, Saarsalu, Rjabov, Paulus ja Kuut kordusid nii lavalt kui ka väikse ringi vestlustes. Õhus oli suur annus magusat nostalgiat, mida sooviti teistega jagada.

„Jazzmuusikud on omavahel nagu vennad. Eesti on minu jaoks erijuhtum. Hea, et kava näitas teie jazzi erinevaid palgeid. Et päevad õnnestusid, võis lugeda publiku reaktsioonist. Ehk oleks võinud olla veidi rohkem rahvast, aga see on seotud 8. märtsiga, rahvas alles toibub pidutsemisest. Teisel päeval oli aga saal rahvast täis. Vast oli see seotud Aleksander Rjaboviga, sest teda teatakse Peterburis hästi. Samamoodi armastatakse meil Tiit Paulust, kes mängis siin esimesi kordi juba 60ndatel,” rääkis Goloshtshokin, kelle enda esimene ülesastumine jazzmuusikuna toimus 1961. aastal just Eestis.

Weekend Guitar Trio kanda jäi kõik, mis toimus väljaspool jazzifilharmooniat. Peeter Alliku isikunäituse „Kunstnik ja kana” vahvalt häppeningilaadseks kujunenud avamine oli neile vaid soojenduseks õhtusele Eesti jazzi tutvustavale telesaatele „Elusad inimesed”, mille muusikalise näo nad kujundasid. Saates rääkisid peakonsul Lauri Bambus, Jazzkaare korraldaja Anne Erm ja Jaak Sooäär. Vaatajaskonda hinnati ligi 1 miljonile inimesele.

Saate teemad keerlesid ümber Eesti jazzielu ja Jazzkaare. Saatesse helistanud televaatajad tundsid muuhulgas huvi jazzihariduse ja selle vastu, kuidas hoiame Georg Otsa mälestust. Erm, Bambus ja Sooäär jagasid parimatele küsijatele Eesti jazzi ülevaateplaate ning pileteid Rjabovi mälestuskontserdile.

Nii Eesti kui Vene poolt püüti maksimaalselt kasutada võimalusi, et leida pidepunkte jazzihariduse ühiseks edendamiseks. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia jazzisuuna juhina kohtus Jaak Sooäär jazziõpetajatega, kes juba ootavad meie muusikuid-õppejõude tagasi. „Väga tugeva ja klassikalise suuna esindajal Peterburi konservatooriumil on soov alustada jazzi õpetamist. Peterburi Kultuuriinstituudi haridus on ka ülikooli tasemel. Kui meie akadeemia on väga aktiivne Põhja-Euroopa liinil, siis nemad on suunanud oma pilgu Ameerikasse. Nende kaasamine meie õppetöösse võiks oluliselt avardada pilti ning ka vastupidi,” loodab Sooäär.

Eesti jazzidessandi epiloogiks kujunes pühapäeva pärastlõunane kontsert Narva kultuurikeskuses „Geneva”, kus kohaliku jazzipatrioodi Boriss Parshini eestvedamisel tähistati heategevusliku kontserdiga Eesti jazzi 80. juubelit. Narva publik sarnanes kaasaelamise ja vahetuse poolest peterburilastega, kes ei pelga oma tänu ja kontserdilt saadud tundeid muusikutega jagada.

„Eesti jazzipäevade kõige laiem mõte oli piiride avardamine. Huvi on nii eestlastel kui venelastel. Oli vaja vaid esimest ühendavat sammu ja selle tegi Eesti konsulaat Peterburis, kes Eesti jazzipäevade idee pakkus. Tallinna ja Peterburi lahutab ju vaid 300 km,” võttis sündmuse kokku kitarrist ja Eesti Jazziliidu juhatuse esimees Jaak Sooäär.

Pea igast jutuajamisest selle nelja päeva jooksul jäi kõlama mõte, et seni pigem juhuslikku laadi Eesti-Vene jazzikontaktid said sügavust.

Eesti jazzmuusika päevad Peterburis

9.-11. märtsil Peterburi Riiklikus Jazzifilharmoonias

Osalesid Tiit Paulus, Taavo Remmel, Tõnu Naissoo, Tanel Ruben, Villu Veski, Robert Jürjendal, Mart Soo, Tõnis Leemets, Jaak Sooäär, Sofia Rubina, Raun Juurikas

Korraldas EV peakonsulaat Peterburis, Jazzkaar, Eesti Jazziliit