Mis on küsimus, mida te ise ajakirjanikult küsida tahaksite?
Kristijan: Küsiksin talt tema naljakaimat juttu, mis intervjueerimise ajal juhtunud on. Saaks ehk midagi huvitavat teada.
Kuna bänd saabus Tallinna oma esimese kontserdi eelõhtul, siis oli neil ka eelnevalt aega mõne paigaga tutvuda. Vabaduse platsile olid nad juba jõudnud. Neil oli ka mitmeid küsimusi Vabaduse samba kohta, nt miks see just selline on. Anname fotograaf Elariga parima, et küsimustele vastata.
Ülesandeks on poseerida samblase seina najal bändipildi jaoks.
Kohe on kaks liiget üleval aia peal ning juba võtnud sisse ka poosi. See ülesanne tundub ometi nii eripalgelise ja -kultuurilise ansambli jaoks lihtne.
Kes te olete?
George: Kas see on filosoofiline küsimus? Mattia tahab kindlasti vastata. (Naer.) Enne kui vastan, pean ütlema, et me – mehed – räägime kogu aeg filosoofiast. Seda on ohtlik meie käest küsida. Vastamine võib võtta tunde. Lühidalt võin öelda, et mina olen G-.eorge, olen rumeenlane ja olen praegu Eestis.
Sanem: Bändist aga nii palju, et oleme rahvusvaheline bänd, tulime kokku viis aastat tagasi. Me aeg-ajalt kohtume, harjutame, sööme. Naudime elu, räägime filosoofiast, vaidleme selle üle.
Ilmselgelt on bänd kauemat aega koos mänginud ning saab omavahel väga hästi läbi. Selgub, et kõige rohkem veedetakse aega rääkides ja teemaks pole mitte alati muusika, vaid toit! Sest bändis on nii mõnigi, kellele meeldib süüa teha ja nii toimuvad ühised söömingud. Ka linnatuuril käies mainitakse korduvalt toite ning arutatakse eelnevate söömaaegade üle.
Kes teid inspireerib?
Kaja: Muusikas inspireerivad igaüht meist väga erinevad artistid ja asjad. Mind inspireerib Thelonious Monk, vana legend. Jazz’ist kindlasti Wayne Shorter, samuti hiljuti ka Cecil Taylor. Samuti klassikalised tegijad. Popmuusika poolelt inspireerib mind Björk. Nii et erinevad artistid. George kuulab palju elektroonilist muusikat. Kristijan teeb filmimuusikat, nii et teda inspireerib taoline. Mattia on vist muudest asjadest inspireeritud kui muusika.
Mattia: Raamatud, kogemus, inimesed, maastik.
Kristijan: Peaksime mainima, et oleme väga inspireeritud ka Arvo Pärdist. Oleme tema järele hullud. Tahaksime talle öelda: „Tere, Arvo Pärt, armastame Sind!”
Kaja: Oleks lihtsalt nii tore temaga kohtuda, aga see on vast keeruline. Talle meeldib üksinda olla. Kristijan pühendas talle loo „Prophet”. Peame seda kindlasti kontserdil mainima.
Oma õhtusel kontserdil Jazzkaarel bänd tõepoolest mängib lugu „Prophet” ning mainib ära ka Arvo Pärdi rolli loo inspireerijana. Lugu ise on huvitav ja keerukas.
Ülesanne on kohast inspireeruda ning sellest tulenevalt umbes üks minut improviseerida.
Esimesel hetkel võtab ülesanne bändi nõutuks. Tuuakse ettekäändeks, et pole pille kaasas. Lõpuks leitakse ringikujuline lillepeenar ning sealt edasi võib huvitavat tulemust video pealt näha. Pärast ülesande lahendust arvatakse, et iga kontsert võiks alata millegi taolisega.
Ütle midagi head kõigi kohta.
Kristijan: Olgu, alustan Sanemist. Ta on suurepärane kokk. Kaja… See on raske! (Naer.) Tegelikult on ta väga avatud inimene ja eriti muusikas, see on niivõrd hea. George on kõige lihtsam inimene, kellega juttu ajada ja ta pole komplitseeritud. Seda kõige paremas mõttes. Mattia inspireerib meid oma eluviisi ja olekuga.
Kaja: Nüüd ütleme Kristijani kohta midagi head. Ma alustan: ta ütleb alati meie kohta häid asju. (Naer.)
Sanem: Ta on hea kokk.
George: Ta on alati positiivne ja toetav.
Mattia: Suur energia.
Kus toimuks sinu unistuste kontsert?
Kaja: Sanem, sul on su unistuste kontserdikoht!
Sanem: On jah! Ma tahan laulda suure publiku ees ja karjuda rahvaga midagi koos ja siis kätele hüpata. Tahan sellist suurt kontserti.
Kristijan: Ma tahaksin kontserti vee all. Ma ei tea, kuidas see võimalik oleks. Tegelikult on võimalik kuulda, aga lihtsalt vähem. Lihtsalt ei kuule teisi. Aga veest väljasolevad kuulevad.
Mattia: See kostab rohkem nagu röhitsemine. (Naer.)
Viin neid läbi erinevatest käikudest, et näidata Tallinna vanalinna ja nii jõuame Ajaloomuuseumi hoone käiku, mida nad ka hoolega uudistama jäävad.
Miks te siin olete?
Mattia: Kas peaksin vastama keeruliselt või lihtsalt? Lihtsamalt saaks öelda, miks ma siin, Eestis, olen. Ehk siis, et oleme siin kaheks kontserdiks. Mina olen enne ka juba siin olnud. Viljandis ja Pärnus. Tore on.
George: Sattusime siia, sest mängisime 12 Pointsi festivalil Dublinis ja nad korraldasid meile kontserttuuri.
Millist supervõimet sa endale tahaksid?
Kaja: Ma tahaksin sellist, mis aitaks inimestel kuulata ja aktsepteerida. See lahendaks palju probleeme.
Teised: Ahh, see on nii armas!
Mattia: Ma tahaksin võimet, mis teeks maailma kohaks, kus pole võimu.
Kristijan: Tahaksin meie planeeti väga, väga kaugelt näha. Sellist suurt pilti. Oleks lahe. Aga võib-olla see oleks sama mis taevasse vaadata. Ja mitte ainult näha, vaid ka tunnetada.
Jätkame erinevate käikudega.
Küsige üksteiselt küsimus.
Kristijan George’lt: Mida sa praegu süüa tahaksid?
George: Kui ükskõik mida, siis sööksin rumeenia toitu küüslauguga.
Georg Mattialt: Mis on manipulatsioon?
Mattia: Rääkisime sellest eile kaks tundi. Aga täna ma vastan, et ma ei tea. Muidu võtaks liiga palju aega.
Mattia Sanemilt: Mis on su lemmikasjad tuuril olemise juures?
Sanem: Suveniiripoed!
Sanem Kajalt: Kas tahad täna õhtul välja minna?
Kaja: Kindlasti. Tahan millimallikat proovida. Meile on sellest räägitud.
Kaja Kristijanilt: Mis lugusid sa täna kontserdil mängida tahad?
Kristijan: Mattia’ uut lugu. Enda lugu. „Army of drops“, „Giderim“.
Jõuame õnnelikult hotelli juurde tagasi. Mul on ääretult kahju, et nendega veedetud aeg nii lühikeseks jäi. Õhtusel kontserdil nägin aga nende omapära laval. Iga bändi liiga oli omamoodi huvitav ja iseloomuga. Nagu nad ka väljaspool lava on: toredad ja avatud inimesed.
Sanem Kalfa – vokaal
George Dumitriu – kitarr
Mattia Magatelli – bass
Kristijan Krajncan – trummid