EPL: Siim Aimla jagab kõike džässist

04. aprill 2010

Saksofonist ja bändijuht Siim Aimla jagab džässist, ja mitte vähe. Jagab bigbändidest ja väikekoosseisudest. Jagab õppimisest ja õpetamisest. Jagab tegemisest ja kuulamisest. Algab džässikuu.

Saksofonist ja bändijuht Siim Aimla jagab džässist, ja mitte vähe. Jagab bigbändidest ja väikekoosseisudest. Jagab õppimisest ja õpetamisest. Jagab tegemisest ja kuulamisest. Algab džässikuu, kirjutab 3. aprilli Eesti Päevalehes Mart Niineste. Intervjuu Siim Aimlaga.

Mis on džäss?
Džäss on hea lai mõiste kasutada, palju seal seda päris džässi… Kõik, mis pole klassika ja on natuke improvisatsiooniline, läheb džässi üldnimetuse alla tänapäeval. Mõnikord on see roki poole kaldu, teinekord rahvamuusika poole. Mida laiem see mõiste on, seda rikastavam. See on hea üldnimetus, mida alati võib täiendada.

Jazzkaar. Jõulujazz. Talvejazz. Kevadjazz. Sügisjazz. Tudengijazz. Koolijazz.
Nimetusi on palju, aga üritusi kole palju ei ole. On piisavalt. Paljud on Jazzkaare ümber. Talve- ja Jõulujazz on ju Jazzkaare kontserdisarjad, ega neil aasta läbi festival ka ole. Tudengijazz on väga tänuväärne, see koondab eri maade õpilasi. Saavad kohtuda ja mängida. Koolijazz on selline väikeste laste üritus, mis kannab algõpetuse ja pisiku saamise eesmärki ja on selles mõttes väga vajalik. Lastega tööd teha on lust. Ma arvan, et selle eestvedajad seal Viljandis teevad õiget asja.

Kui aprill on džässikuu, kas siis mais on kontsertidel rohkem uut publikut?
Loodetavasti juba aprillis on. Loodan küll, et ta teenib seda eesmärki. Kas rohkem, ehk teadlikumat publikut? Teavad, mida kuulama lähevad.

Palju sa ise nende džässielu korraldamistega seotud oled?
Festivalidega polegi. Džässikuud aitan korraldada, õpetamise poolt ja kontserte. Osalen pigem mängija ja õpetajana kui korraldajana. Džässikuud haldab Jazzkaare väsimatu meeskond.
Ma ise puutun korraldustööga kokku rohkem Otsa-koolis. Arvan, et olen organiseerimisvõimeline, aga on mõned pooled, mis pole mulle väga omased. Meelsamini teen midagi muud kui organiseerin.

Pigem arranžeerid kui organiseerid?
Jaa-jaa! Kindlasti. Ma saan küll mingite asjade korraldamisega hakkama, kuid ma pole hea kaugele ette planeerija ja olen veel kehvem dokumenteerija. Vahepeal tahtsin end ka sellel alal arendada, enam ei taha. Nii palju on omasemaid asju. Just see nootide organiseerimine mingiks kooskõlaks või teoseks on lahe, see on jube lahe!

Kus sind džässikuul näha võib?
Käin mõnes koolis koos Otsa-kooli noorte muusikutega andmas tutvustavaid kontserte. Olen seda mitu aastat teinud ja see meeldib mulle. Sel aastal on kontserte vähem. Aga noored on neid väga hästi vastu võtnud. Siis on veel Uno Naissoo loomingukonkurss. Aga džässikuul on ka ilma minuta palju põnevat – Energiakeskuses näidatakse Džässikino, Viru keskuses on plakatikonkursi näitus, noorte talentide võistlus Clazzis jne. Aprillis tuleb Tallinna üks taani trummar, Karsten Mathiesen, kes igal pool linnaruumis mängib avalikult trumme ja talle sekundeerivad mõned eesti muusikud, mina ka… äkki saan mõne luuletajagi kampa?

Oh, gerilja-kontsertide aktsioon!
Mis-mis?

Ametliku loata ja fännidele sotsiaalvõrgustikes viimasel minutil välja reklaamitud pool-ekspromptkontsert mõnes avalikus kohas. Enamasti lõpeb politsei sekkumisega. Kanada rokklauljatari Avril Lavigne’i hiti „Sk8er Boi” video oli selle teema peale üles ehitatud.
See vist nii kaugele ei lähe. Kardan, et luba on olemas. See oleks tore, kui aetaks ära! Mängid nurga peal džässi ja aetakse ära! Hehee, ma usun, et isegi kui luba pole, ei aeta ära. Kuigi oleks tore. Peaks palkama mõne tuttava politseiniku? Mõtle, kui tore reklaam see oleks: politsei ajas džässimehed laiali! Jube äge oleks! Hahaa!

Loe täispikka intervjuud Eesti Päevalehest.