Esmaspäeva õhtu fusion’i radadel legendaarse David Sanborniga

21. aprill 2015
Rahel Talts

20. aprillil täitsid Nordea Kontserdimaja puhtad jazz fusion’i helid ja mõnusad rütmigruuvid. Esines tuntud, tunnustatud ja virtuoosne saksofonist David Sanborn oma bändiga. Esimesest loost alates pakatas lava muusikarõõmust, ilusatest helidest ja stiilipuhtusest. David Sanborni imelisele saksofoni-sound’ile andis suurepäraselt toimiva põhja vapustav rütmigrupp. Lavalt pulbitseval energial polnud piire ning muusikute omavaheline suhtlus pani jälgima ja eriti hoolsalt muusikat kuulatama. Puudu ei jäänud ka meisterlikest soolodest ja muusikalistest dialoogidest muusikute vahel. Isegi muheda trummari Chris Colemani soolo ei jäänud tulemata, mille järel võis kuulda lõpmatuid ovatsioone. Rahvale näis väga meeldivat ‒ lõpus ei tahtnud aplaus lakata ning viimaks seisis terve saal püsti, hõisates ja muusikuid tagasi oodates. Oli üks vägev ja emotsiooniderohke kontsert.

Kuulajailt küsis kontserdi kohta muljeid Rahel Talts.

Peeter Tomson, meelelahutusmuusik: Meeldis väga ja ma ootasin seda kontserti, kuna ma ise mängin ka natuke saksofoni veel ja kunagi 30-40 aastat tagasi kirjutasin natuke ajalehes Jazzkaarest artikleid ka. Tegelikult ma kartsin, et altsaksofoni helid on nii kõrged, et kõrvale, mis pole enam nii noor, mõjuvad liiga teravalt, aga kõik see kaste, mille sees see asi oli ‒ eristiilid ja muusikaline liigendatus ‒, pani kogu aeg kuulama. Mõtlesin vahepeal, et mõni lugu võib-olla polegi nii huvitav kui eelmine, aga siiski oli väga põnev vaadata, kuidas need meistrid seal laval koovad seda helikangast.

Luisa Lõhmus, Tallinna uusikakeskkooli õpilane: Mulle meeldis väga minu istekoht – esimeses reas. Eespool on alati tore olla selliste kontsertide puhul. Väga kihvt oli. Jäi selline mulje, nagu neil oleks kogu aeg kõik läbi mõeldud, aga ma usun, et võib-olla ei olnud tegelikult. Hästi hea koosmäng ja ülivägevad soolod. Suur aitäh trummarile ja bassimehele, kes olid mu lemmikud täna. Ja muidugi ka saksofonimängija.

Neeme, vabakutseline muusik: Elukaaslasega oleme käinud väga kaua Jazzkaare festivalidel ‒ mina 23 aastat järjest, tema 21. Tänane kontsert oli muidugi vapustav. Eesti keeles pole neid sõnu, kirjeldamaks seda kontserti. Sügav feeling, missugused kujundid, lavaline suhtlus muusikute vahel ja kõik see kokkumäng. Kõik see toimub meile mõnikord arusaamatus keeles, et kuidas kõik see feeling toimima hakkab. See oli niivõrd sügavalt välja joonistatud, see kujund ja mõte. Ei jätku sõnu. Teise kontinendi mehed. Kogu see helikeel toimib teistmoodi neil seal teisel mandril. Niivõrd teine dimensioon. Suurimad tänud proua Anne Ermile, et ta niivõrd säravad ja põnevad isiksused toob siia kohale Eestisse ja me saame neid näha, kuulda.

Ann-Liis Aniko, basskitarriõpetaja: Korralik, kvaliteetne fusioon. Selline nagu 80ndatel, minu lapsepõlvemuusika. Oli selline, nagu arvasin ja ootasin. Tundsin puudust kitarrist Hiram Bullockist. Aga väga hea emotsiooni sain siiski.

David Sanborn 20. aprillil 2015 Nordea Kontserdimajas

Koosseis:
David Sanborn – saksofon
Ricky Peterson – klahvid 
Andre Berry  – basskitarr
Nicky Moroch – kitarr
Chris Coleman  – trummid