Grandbrothers: kaks muusikut, üks instrument

04. mai 2017
Jaanika Vilipo & Liina Hints

Vaikne kontserdisaal täitub suitsupilvedega, mida aeg-ajalt läbistab silmipimestav valguskiir. Aegamööda kasvab valguskiir laiemaks, moodustades näiliselt lõpmatusse viiva tunneli, kus keerlevad heledad pilved. Kui elu lõpul nähakse valgust tunneli lõpus, siis Jazzkaare laval sai näha tunnelit seal, kus valgus lõppes ja algas modernse muusika universumi tipp – Grandbrothers.

 

Saksamaa elektroonilise muusika duo on hakkama saanud millegi tähelepanuväärsega: loonud modernse elektroonilise muusika helimaastikule sobituva kõlapildi, kasutades maailma üheks klassikalisemaks instrumendiks peetavat klaverit. Üsna tagasihoidlikust lavakarakterist hoolimata särab nende looming elektroonilise jazzi lipulaevana, põimides teravad elektroonilised helid neutraalse ning maheda klaveripartiiga. Rahulikult algavad ja lõppevad, kuid vahepeal vägevalt paisuvad lood käivad live-kontsertide aegu käsikäes suurepäraselt läbimõeldud visuaaliga, alates valgusest ja lõpetades ülima kooskõlaga pildi ja heli vahel. Grandbrothers loob muusikat, mis ulatub selle maailma kõlapildi piiridest väljapoole: see on kosmiline.

 

Duo ajalugu on üsna värske. Ülikooliaegsed sõbrad, Lukas Vogel ja Erol Sarp avaldasid aastal 2013 oma esimese ühise loo “Ezra Was Right”, mis pälvis tunnustatud jazzispetsialisti Gilles Petersoni tähelepanu. Lugu jõudis paljude raadiokuulajate südamesse. Esimene album valmis aga eelmisel aastal ja kannab nime “Dilation”.

 

Grandbrothers ehitab omamoodi uue ilma, mis kõlab kui helipilt tulevikust. Lukas ja Erol on eksperimenteerijad, kelle katsepolügooniks on klaver. Ühendades pilli klahvisüsteemi tehnoloogiaga, avaneb selles instrumendis midagi senikuulmatut ja unikaalset – “Grandbrothers” loob elektroonika kaudu mitmedimensioonilise maailma, kuigi ainsaks instrumendiks on klaver. Muusikakriitikud on nimetanud duot klassikalise klaverimuusika ja elektrooniliste kõlade uutesse kõrgustesse viijateks.

 

Esmakordselt  Eestit külastav Grandbrothers on kindlasti üks märkimisväärsemaid avastusi Jazzkaare kavas. Nad kõlasid kui helipilt tulevikku, stevereichilik sound täidab Vaba Lava elektroonilise muusika mitmetahulisusega. Nende loomingusse oli kerge “ sukelduda”, reaalne ruum ja aeg kadusid. Minimalistlik monotoonsus tekitas saalis teatud hüpnootilise õhustiku.

 

Tähtis osa oli ka huumoril, mida nii Lukas ja Erol lugude vahel spontaanselt jagasid. See mõjus kontrastina loodud süsteemsele elektroonilisele muusikale ning samas lähendas  muusikuid ja kuulajaid.

 

Eesti jazzipublik oli “Grandbrothersist”võlutud. Mitmed avaldasid pärast kontserti arvamust, et edaspidi jälgitakse hoolega eksperimenteeriva duo tegevust ja loomingulist arengut. Ning Loomulikult oodatakse neid tagasi Eestisse!

 

 

Marko (meediainimene)

Mulle väga meeldib selline elektroonika miksimine klassikaga.Rütmiline ja dünaamiline. See kontsert meeldis mulle väga!

 

Katre (filmiinimene)

Väga meloodiline oli. Kuna olen ise klaverit mänginud, siis kuulasin just seda. Kutsuge see kollektiiv tagasi! Meenutas  üht festivali Jazzkaar 2015 esinejat, Hauschka’t.

 

Marilyn (sisekujundaja, muusikaarmastaja)

Tulin kuulama sisetunde järgi, kuna mulle meeldib elektrooniline muusika. “Grandbrothers” üllatas mind väga. Pole kunagi midagi sellist kuulnud. Hästi muljetavaldav. Kontserdi jooksul andsin enda peas erinevaid hinnanguid. Suhteliselt uus bänd. Hästi positiivses mõttes üllatav. Kuulan väga palju erinevat muusikat, aga  midagi sellist polnud varem kuulnud.

 

Rebecca (muusik)

Väga meeldis. Ei olnud küll meeletuid jazzisoolosid, aga mõtlesin, mis teeb selle kontserdi nii mõnusaks? Kuidas nad ise muusikat nautisid ja helidemaailm, mille nad klaverist võtsid – see oli üliäge! Ma ei olnud enne neid laivis näinud. Juhtusin ühest raadiojaamast nende muusikat kuulama. Kui mulle midagi väga meeldib, siis vaatan kohe järgi, mis see on. Nii jõudsingi siia.

 

Mihkel (kinnisvaravaldkond)

Esiteks meeldis nende härrade kvaliteetne aga alalhoidlik huumor. Ja see ruumiline valgus, mis kontserdile efekti andis.

 

Ülle, 56 (sotsiaaltöötaja, kes viimasel ajal on rohkem hakanud kontsertidel käima)

Muusikakauge ja vanema inimesena ütlen, et väga vahva oli.

Mulle meeldis eriti see valguse ja muusika omavaheline seos.

Olen väga rahul, et tulin.

 

Tanel Kadalipp, 31 (muusik)

Ainuke kriitikanool tuleb selle pihta, et see oli istumiskontsert. Ma tahtsin kogu aeg püsti hüpata ja tantsida. Minu jaoks oli see tantsumuusika, läbi põimitud väga maitsekast rütmidemängust. Kui rütmid hakkasid mängima, tahtis ka keha samamoodi võnkuma hakata, aga istusin seal nagu poolvang. Isegi mõte oli püsti tõusta ja tahapoole minna. Ma usun, et paljudel inimestel oli tantsutunne sees. Aga kontsert muidugi oli väga hea. Ainult tool segas – see oli juba artistist sõltumatu. Toredad muusikud, kes väga veenvalt oma muusikas ja olekus õhtu välja kandsid. See toimis täiesti! Nad ei kõlanud võltsilt.

Valgus oli nii muusikasse – müts maha valguskunstniku ees!

 

 

Olle, 44

“Peab ütlema, et alguses ei saanud vedama, pärast ei saanud jälle pidama. Grandbrothersi muusikaga olen tuttav nende esimese singli ilmumisest alates, kuid ega ma ei uurinud, kes koosseisu kuuluvad või palju liikmeid  seal üldse on. Eeldasin, et koosseis on suurem ja olin alguses natuke kohkunud, kui lavale ilmus ainult kaks muusikut. Mulle meeldis väga nende seletus, kuidas see klaver töötab ja et see on nende endi kokku pandud – sellest hetkest alates jälgisin väga pingsalt. Kontsert kogus alguses hoogu, aga lõppes suure ja positiivse pauguga.Tahaks veel kord minna…”

 

Kristiina, 25
“Selle kontserdi heli ja visuaal olid vapustavalt head – kui hästi need koos töötasid! Kontrasti oli mõnusalt, Grandbrothersi helikeel on üsna minimalistlik ja lood sarnased-algasid tavaliselt vaikselt ja pehmelt, vahepeal kasvasid aga päris rajuks. Mulle meeldisid just need “leebumishetked”, kui elektrooniline osa natukene vaibus ja klaverit oli kõige paremini kuulda.”

 

Tarmo, 30
“Mulle meeldis muusika väga, aga lisaks pean ütlema, et duo liikmed tundusid ka inimestena väga toredad olevat. Meeldiv oli näha, et muusik on võimalik olla ka laval tagasihoidlikuks jäädes. Tegelikult ei olnud nad üldse tagasihoidlikud: tundusid oma jutus küll natuke kohmakad, kuid viskasid mitu nalja ja olid üldse laheda olemisega, ei pingutanud üle. Käisin eelmise aasta Jazzkaarel Lamberti kontserdil, tema on ka Saksa artist. Neil kahel tundub olevat väga sarnane huumor, mul oli nii sel kui eelmisel aastal väga lõbus. Ainuke märkus, et kontsert oleks võinud olla seisukohtadega – vahepeal oleks tahtnud kaasa õõtsuda küll.”

 

Laura, 19
“Meeldis-meeldis-meeldis! Grandbrothersi avastasin üsna hiljuti, aga minu jaoks on see just paras segu elektroonilisest ja klassikalisest muusikast. Nende muusikas on mingi teatav kaootilisus, eriti just klaverisoolodes, mille pihta ei oska kuidagi näpuga näidata, aga see on olemas ja töötab väga hästi. Ma kartsin, et nad pole live-bändina huvitavad, sest elektroonilist muusikat ei ole tavaliselt väga põnev vaadata, õnneks ma eksisin. Nad seletasid kõike, mis laval toimus, tegid nalja. Visuaalses mõttes oli esinemist ka väga põnev jälgida. Valgus oli ühe laulu ajal eriti kena: pool lavast oranž, teine tumesinine, öötaeva moodi. Päikesetõusu värvid. Loodan, et nad annavad Eestis varsti veel mõne kontserdi, siis saan ehk rohkem sõpru kaasa meelitada ja neile seda bändi tutvustada. Ma arvan, et Grandbrothers sobib just inimestele, kellele meeldib rütmikas muusika, aga kelle jaoks keskmine elektroonilise muusika bänd on liiga tehisliku kõlaga.”

 

 

Grandbrothers (Saksamaa-Šveits)

28. aprillil 2017 Vabal Laval.

 

Koosseis:

Erol Sarp – klaver

Lukas Vogel – elektroonika
Vaata kontserdi pildigaleriid siit.