Häälevõlur Michael Schiefel Saksamaalt

22. aprill 2011

Michael Schiefel sai juba siis kõigega suurepäraselt hakkama lauldes oma värvikirevaid lugusid Bachist Jacksonini. Tema debüütalbumit Invisible Loop nimetasid saksa muusikakriitikud parimaks uue tulija albumiks. Paljudele oli see avastus, et väikese tehnilise abivahendi loop-delay abil saab ise endale vokaalansambli ja saateansambli moodustada, kasutades selleks ikka vaid inimhäält. Michael Schiefeli hääleulatus on üle kolme oktavi, ulatudes baritoniregistrist sopranini välja. Tal on laitmatu intonatsioon, tänu millele harmooniad kõlavad kaunilt kokku, tal on ääretult vahva fantaasia, mis sunnib järjest uusi põnevaid võimalusi kasutama oma muusika väljendusrikkuse suurendamiseks. Loomulikult on ta arsenalis ka häälega tekitatud pillipark, sest osavalt imiteerib laulja ka instrumente. Michael Schiefel mõtleb muusikas globaalselt aga vaatab ka eneseiroonilise pilguga sisemaailma.

Jazzkaar on igale festivalile tuua uusi põnevaid esinejaid, mõnedest neist saavad publiku lemmikud, keda ikka ja jälle tahetakse kuulata nagu Richard Bona, Dianne Reeves, Omar Sosa, Take 6 ja Michael Schiefel. Rohkem kui tosin aastat on möödunud ja Michael Schiefel tuleb viiendat korda esinema Jazzkaare kutsel. Viimati oli ta siin 2005.aasta jõulude ajal. Praeguseks on lauljalt ilmunud viis sooloalbumit – Invisible Loop, I Don’t Belong, Gay, Don’t Touch My Animals, My Home is My Tent, lisaks veel kolm albumit kvintetiga jazzEndeed, mille ta moodustas veel õpingute ajal Berliinis ning kolm heliplaati on ilmunud minibigbändi Thärishens Tentetiga , mis on ka jätkuv projekt.

Taaskohtumine Michael Schiefeliga on väga oodatud. Mees-nagu-orkester loob ta oma hääle, kujutlusvõime ja mitmesuguste elektrooniliste abivahenditega põneva helikeskkonna, kuhu mahub avar spekter muusikastiile: rocki ja klassikat, jazzi ja tuntud popviise, madrigale ja viiteid soul-klassikale. Ta on solist-vokalist-helilooja-kunstnik, kes balansseerib mängleva kergusega erinevate stiilide vahel.

Uue projektina on lisandunud duo pianist Carsten Daerriga, koos esitatakse Johann Sebastian Bachi ja Felix Mendelssohn-Bartholdy loomingut. Veel on tal värske kvartett ungari jazzmuusikutega – esimene CD-gi Gondellied In The Sahara on valmis ja bigbändi projekt Jazz meets Dada koos ringhäälingu orkestriga HT Big Band(Hessischer Rundfunk), kus kõlab Glenn Milleri muusika koos dadaistide poeemidega. Peale nende kuue põhiprojekti tuleb ette ühekordseid põnevaid projekte nagu installatsioon Sound Shuttle arhitekt Max Hirshiga.
Michael Schiefel on improvisatsiooni professor Weimari Ferenc Liszti nimelises kõrgemas Muusikakoolis, kui ta selle ameti sai 2001. aastal, oli ta noorim muusikaprofessor Saksamaal.

Laulja on esinenud oma soolokontsertidega kõikjal Euroopas, aga ka Ameerikas ja Aasias. Tallinnasse toob ta kaas oma viimase heliplaadi „My Home is My Tent“ lugusid ja mõnda ka varasemast loomingust, mis täpselt saab toimuma, selle jätab Michael Schiefel üllatuseks.

Üllatus on seegi, et viimasel heliplaadil on ka üks kavasse märkimata lugu ja see on lugu Tallinnast, kuhu ta ikka ja jälle heal meelel tuleb.