Han Bennink on eriline löökpillimees

25. aprill 2003

Kirju päritoluga trio esinemisele annab kahemeetrise hollandi show-trummari ja teeneka improviseerija osalemine niisuguse värvingu, mida kuulaja kindlasti ära ei jõua imestada.

Löökpillimängija Han Bennink tõusis maailma jazzmuusika eliiti juba kuuekümnendate alguses, mil ta esines ning plaadistas teiste hulgas selliste korüfeedega nagu Eric Dolphy, Dexter Gordon ja Sonny Rollins. Kümnendi lõpus sai temast üks Euroopa improjazzi pioneere.
Sestpeale on Bennink aktiivselt tegutsenud Euroopa, Ameerika ja Jaapani jazzilavadel, esitades muusikat dixielandist vaba improvisatsioonini koos kümnete kuulsustega Wayne Shorterist ja Dave Douglasest kuni Peter Brötzmanni ja Derek Baileyni.
1994. aastal esines ta koos Douglase ja Myra Melfordiga ka Jazzkaarel. Benninki isikupärane mängustiil on mõjutanud-inspireerinud mitmeid tänapäevajazzi tipptrummareid nagu Joey Baron ja Jim Black. Mehe mitmekülgsust näitab aga see, et ta on kõrgharidusega kunstnik, kes kujundab oma plaadiümbrised ise.

Värvikaim muusik

Jazzkaarel esineva projekti eestvedaja Jaak Sooäär meenutab: «Olin Han Benninki muusika vastu huvi tundunud juba aastaid, sest tegemist on kindlasti ühe Euroopa jazziajaloo värvikaima ja mitmekülgseima muusikuga. Nii tekkis mõte kutsuda ta Kopenhaageni Rütmimuusikakonservatooriumisse workshop’i andma.
Pärast pikka organiseerimist sai see mõte 2000. aasta kevadel teoks. Musitseerisime koos kolm päeva ning lõpetuseks andsime kontserdi, kus osales ka üks soome noorema põlvkonna juhtivaid jazzmuusikuid, saksofonist Mikko Innanen. Sellest ajast on mind kummitanud mõte, et võiks taas kohtuda ja esineda. Mikkoga oleme vahepeal koos kontserte andnud. Teda tuntakse ka plaadifirma Fiasko Records, mille üks asutajatest ta ise ka on, üllitistelt Nuijamiehet, Gourmet ja Delirium. Selle kõrvalt lööb ta tihti kaasa ka Soome esindusjazzorkestri UMO ridades.»
Jaak ise on vahepeal tõusnud Eesti Muusikaakadeemia õppejõu seisusse, kuid kontserttegevus on talle endiselt esmatähtis. Dynamite Vikings ja Almost Zebra Taanist, Mikko Innanen Soomest, Daniel Erdmann Saksamaalt, Arkadi Gotesman ja Liudas Mockunas Leedust jpt. pakuvad erinevates pillikooslustes võimalusi eneseteostuseks, samuti nagu koduansamblid Eesti Keeled, Una Bossa jt.

Han ongi eriline

«Aga Han on eriline,» ütleb Jaak. «Ta osutus palju erakordsemaks inimeseks, kui oleksin osanud oodata. Kujutage endale ette kahemeetrist siilisoenguga kuuekümnendates eluaastates meest, kes selle asemel, et oma ea soliidsusele mõtelda, tormab mööda saali ringi, ning põristab trummi mängida kõigel, mis ette satub. Esimene, mis temast meelde jääb, ongi kompleksivabadus. Ma arvan, et ta sobiks imehästi peaesinejaks mõnele juhtimiskoolituse kursusele.» Teine, mis Sooäärele Benninki juures tugevalt imponeerib, on armastus muusika vastu.
«Talle lihtsalt meeldib nii väga trummi mängida ning tema mängurõõm ei saa kedagi külmaks jätta. Seetõttu võib öelda, et Benninki esinemised on alati suur pidu, millega käib kaasas parim show, mida ma kvaliteetjazzis näinud olen.»