Hilisõhtune rännak Raul Söödi sügavates helides

18. aprill 2015
Kristiina Veerde

Reede hilisõhtune kontsert Telliskivis Punases Majas oli tõeline Eesti uusima jazzmuusika maiuspala – ansambel, mis koosneb vaieldamatult selle maa hetke ja tuleviku tippjazzmuusikutest, demonstreeris suurepäraseid improvisatsioone, põnevat ja võimsat saundi, pillimängutehnika tulevärki ning loomulikult Raul Söödi omapärase helikeelega mitmemõõtmelist loomingut.

Kontsert sai hea hoo sisse ansambli praeguse koosseisu debüütalbumi avalooga „Dancing with Lions“, mis algab rütmisektsiooni loop’iga, mis toetub kontrabassi ning klahvpillide pooletoonilisele laskuvale käigule ning millele loovad rütmimängu trummikomplekt ning kitarr. Rütmigrupi struktuurile lisandus puhkpillikvintett, mille sünergia peegeldub täpses koosmängus ning omavahelises heas balansis. Raul Söödi dekontstruktiivne soolopartii tenorsaksofonil oli hea vaibiga ning tõi palasse tänu värskusele uue mõõtme. Paul Danieli rokkivalt macho’lik kitarrisoolo oli hea karakteriga ning pakkus ka publikule elevust. 

Kontsert jätkus pehmema karakteriga ning pisut romantilisemas õhkkonnas – jazzballaadis „The Fairytale Lady“ mängis Holger Marjamaa tundliku, voolava ning tehniliselt laitmatu soolo, mis tekitas kontserdil intiimsema õhkkonna. Teoses „Japa Mala“ pakkus Meelis Vind mõnusalt mahedat ja maitsekat bassklarnetisoolot, Peedu Kass imelist voolavust kontrabassil ning Paul Danieli mäng kitarrisaundiga lisas loole kosmilise mõõtme ning hetkelise ajatuse. Raul Sööt mängib oma loomingus struktuuride ning mitmetahulisusega, justkui tõstaks klotse endale sobivalt, mis lisab tema kompositsioonidele isikupära ja huvitavust. 

Kontserdi teist poolt võiks lühidalt iseloomustada sõnadega „salapärane“ ning „sünge“ – klahvpilli akordijärgnevus loos „Rishi’s Retaliation“ tekitas müstilise, kohati kõheda atmosfääri, mida võimendab ka Söödi saksofonisoolo ning Kalluste löökpillimäng, mis oli tõesti kui kättemaks. Looks „Tricksy“ liitus ansambliga noor talendikas saksofonimängija Aleksander Paal, kelle maitsekas soolo altsaksofonil oli tõeline tehniline tulevärk. Allan Järve sametine trompetisoolo lisas loole pehmust. Trummar Kaspar Kalluste hiilgehetk oli teos „Color of Darkness“, kus ta suutis näidata komplekti laialdasi mänguvõimalusi ning enda tehnilist võimekust. Albumi nimiloo „Know“ intro oli kui hetkeline vabanemine struktuuridest, mis hiljem taastati rütmigrupi müstilise kõlaga loop’i abil. Teose helipilt meenutas öist Berliini – suur linn täis üllatusi, salapära. Mängijate vabaimprovisatsioon oli kõrvalepõige tavapärasest struktureeritud vormist, mida trumm siiski ohjas hoidis. Kontserdi ametlik lõpulugu oli „An Old Hymn“, mis oli tõesti kui puhkpillikoraal ning hümnilik. Kõrvujääv meloodia ning Marjamaa ning saksofonist Keio Vuti maitsekad soolotöötlused puudutasid hinge ning panid kontserdi ametlikule osale ilusa punkti. Publiku kauakestvale aplausile tänutäheks mängis ansambel veel ühe loo, kus tromboonimängija Eduard Akulin sai hiilata ning näidata trombooni tehnilisi võimalusi ja eriilmelisust.

Kontsert oli huvitav rännak helilooja Raul Söödi sügavatesse helidesse ning pilguheit tema hinge ja loomusesse, mis pärast kontserti tundub olevat lõbus ja hoogne, kuid ka salapärane ja romantiline. Kontserdile andis juurde ka Jazzkaare uue festivalikodu, Punase maja urbanistlik õhkkond, mis tekitas lääneeuroopaliku jazziklubi atmosfääri. Hilisõhtune rännak Raul Söödi ning tema mõttekaaslastega sügavates helides oli põnev ning mõnus algus suurele jazzipeole.

 

17. aprillil Punases Majas

Raul Sööt Deeper Sound

 

Koosseis: 

Raul Sööt – saksofon

Keio Vutt – saksofon

Meelis Vind – bassklarnet

Allan Järve – trompet 

Eduard Akulin – tromboon

Paul Daniel – kitarr

Holger Marjamaa – klaver

Peedu Kass – kontrabass

Kaspar Kalluste – trummid