Poppi jazzi ja klubibiiti kõlab Hinkuse uues kõrgelektriseeritud plaadi vagudes. Tanel Ruben on tabanud märklaua südamesse.
Tanel Ruben, Maarja, Jürmo Eespere, Raul Vaigla, Raul Sööt, Paul Daniel, Taavi Kerikmäe…
Hinkus – Tanel Rubeni ja Maarja uue jazzi ansambel ei vajagi esmapilgul lahtikirjutamist, kui vaadata kaasategevaid muusikuid. Tuntud ja professionaalsed muusikud, kuid kooslus on siiski suhteliselt uus. Algselt Tanel Rubeni projekt, millesse nüüd on kaasatud terve rida silmapaistvaid tegijaid ning kus olulise kandva rolli on sisse võtnud Maarja. Enamus lugusid on Taneli enda kirjutatud, “It Snows” koos Maarjaga. Tekstide autoriteks Maarja, Kelli Uustani, Andres Agasild ja Maian Kärmas. Plaadil on ka kaks mõnusat Taneli instrumentaali.
Meeleolult kannab plaat endas heas mõttes klassikalise acid-jazz’i fiili, mis kujunes standardiks 90ndate keskpaigas ja võib öelda, et on sarnaseks jäänud ka tänapäeval. Hinkus kasutab küllalt julgelt ka uuemaid helisid andmaks värvi ja kujundamaks nüansirikkamat üldist helipilti. Oluliseks ja määravaks selle plaadi puhul on Taneli produtsendi positsioon. See tähendab ainult head, nimelt – autor teab sageli kõige täpsemalt kuidas lood peavad kõlama ja nii ka siin on helipilt terviklik ja salvestuse kvaliteet eeskujulik.
Kiites veelkord Taneli valikut muusikute osas peab rõhutama lugude häid arranžeeringuid ja soolosid. Minu arvates erilist rõhutamist väärib see, kui hästi kõlab Maarja sellise muusika kontekstis – võiks suisa väita, et palju paremini ja hingestatumalt ja samas loomulikumalt kui popmuusikas. Põhjus on minu arvates siin ennekõike veidi erinevas lugude kokkumängimise taktikas, mis lõpptulemusena mõjub väga hästi.
Plaat on tervikliku kõlaga, maheda meeleoluga ja olemas ka paar väljapaistvat hitti – “It Snows” ja “If You Wanna Be My Only Lover”. Oluline on see, et ühes muusikastiilis on Eesti areenile ilmunud ansambel, mis pakub kvaliteeti nii üllitatud plaadil kui kontsertidel.
P. Julm