Anne Erm käis kuulamas, kuidas Horre Zeigeri bigbänd tähistas oma gränd-juubelit – orkestril täitus 12. oktoobril 50 aastat. Fenomenaalne!
Bigbänd on jazzi kuningas. Ilma “kuninglike” orkestrita oleks jazzi varakamber võrratult vaesem. Poleks imelisi harmooniaid, (mida väikeselt ansamblilt ei anna välja võluda), säravaid refrääne ja toekaid unisoone, sametist tausta vokaalsolistidele.
Bigbändimuusika puhkes õitsele just svingiajastul kõlades siis kõikjal tantsusaalides. Häid maailmakuulsaid svingorkestreid oli läinud sajandi keskpaiku väga palju. Kitarrimuusika pealetungiga 1960. aastate keskel kaotasid orkestrid suure osa noort publikut ja jäid mängima omaealiste rõõmuks. Ja on suur õnn, et meie kuulajail on ikka ja jälle võimalik seda väga meloodilist ja kõrva rõõmustavalt arranžeeritud muusikat kuulata Horre Zeiger BigBandi esituses.
Kollektiivi loomisest möödus 12. oktoobril 50 aastat. Nii vägeva juubelini ja veel ühe mehe käe all, on maailmas jõudnud vähesed kollektiivid. Küll “vankriks” ja “veduriks” kutsutud bändliider Horre Zeiger on parandamatu optimist ja väga vintske mees. Ka rasketel aegadel “vedas ta välja” ja mängis oma poistega küll erinevate peremeeste juures, kuid lemmikmuusikat ei jätnud. Hiljuti jõudis orkester ringiga tagasi sünnikoju Nõmme kultuurimajja.
Laupäevasel mammutkontserdil Tallinnas Sütiste Maja mõnusas saalis mängis orkester nagu ikka valdavalt oma lemmikute Glenn Milleri ja Duke Ellingtoni orkestrite repertuaari. Juubeliks valmis orkestril ka heliplaat “Moonlight Mood Indigo”.
Horre nimetab oma poisse küll amatöörideks, kuna nad mängivat lihtsalt suurest rõõmust ja armastusest muusika vastu, aga tegelikult on orkestri ridades suur hulk ER estraadiorkestri endisi pillimehi nagu Avo Joala, Ain Varts, Priit Simmermann, kelle küpset tooni ja professionaalseid soolosid on nauding kuulata.
Poolsajandi jooksul on orkestris mänginud-laulnud palju muusikuid. Kellele on orkester olnud hüppelauaks, kellele võimaluseks esitada lemmikmuusikat. “Vanade kalade” kõrval on orkestris alati noori ja väga tublisid muusikuid. Horre on uhke, et viimased aastad on ta saanud koostööd teha HZ Svingtetiga, mille koosseisus laulavad Helin-Mari Arder, Marii Väljataga, Ele Raik, Kaupo Kikkas ja Teet Raik. Mõned aastad tagasi arglikult alustanud ansamblist on saanud särav-kõlav vokaalbänd, kelle etteaste kaunistaks igat kontserti.
Sama võib öelda ka vokaalsolistide kohta – neist on saanud omanäolised artistid, kes üha üllatavad oma edenemisega, eriti käib see Mari Väljataga sarmika esinemise kohta. Kontserdile lisasid värve veel Inga Kaare ja koor Merry Singers.
Neljatunnise kontserdi jooksul rullus kuulajate ees lahti bändi HZ BigBandi värvikas ajalugu, seda ilmestasid ka mitmed filmilõigud, Vello Miku ja Horre Zeigeri muhedad dialoogid. Oli hubane ja meeleolukas laupäeva õhtupoolik.