Ibrahim Maalouf – mees, kes armastab unistada, tantsida ja laulda

19. aprill 2015
Silvia Luik

Jazzkaar sai avapaugu 17. aprilli õhtupoolikul trompetist Ibrahim Maaloufi kontserdiga, kus mees esitas oma uue plaadi „Red & Black Light“ kava. Plaat ilmub oodatavasti selle aasta sügisel.

Mööda Kalamaja tänavaid Telliskivi Loomelinnaku poole jalutades tundsin põues ärevust, sest eelneval kolmel päeval, kuulates ainult Maaloufi loomingut, olin olnud totaalses emotsioonide keerises – valanud pisaraid, kuid samal hetkel ka tundnud täielikku joovastust. Tema muusika on täis tundeid, nagu ta isegi ütleb: „Muusika – see on osa hingest“.

Ibrahim Maalouf on jazzmuusik, kes sündis loomeinimeste perekonda. Tema isa oli trompetist ning ema pianist. Ibrahim on pärit Liibanonist, kuid üles kasvanud Prantsusmaal Pariisis. Kuigi Ibrahimist õhkub euroopalikkust, on tema looming suuresti inspireeritud araabia muusikast, mis kubiseb veerandtoonidest. Tema isale kuulub veerandtoonilise trompeti leiutamise au ning Ibrahim on ainus, kes selle tehnika oma isa näpunäidete järgi pärinud on.

Ibrahimi kontsert Telliskivi Loomelinnakus oli kuni viimase istmeni välja müüdud. Tundsin, kuidas terve publik nautis kontserti kuni viimase loo lõpuakordini. Oli näha, kuidas muusika ajendas inimesi rütmiliselt kaasa õõtsuma ning selle peale Ibrahim paluski rahval püsti tõusta ja tantsida. „Kui tunnete järgmise loo ajal vajadust tantsida, siis tehke seda!“. Peagi tõusis püsti suurem osa rahvast, kes vahekäikudes jalga keerutasid.

Ibrahim on mees, kelle jaoks on elus neli tähtsat asja: unistamine, tantsimine, laulmine ja tema tütar. Seega on need põhilised teemad, millest ta oma loomingus inspiratsiooni ammutab. Kui sai mängitud lugu unistamisest, palus ta rahval tantsida, kui sai tantsitud, pani ta rahva laulma – nii lauldi tema tütre auks kaks lugu. Lisalooks mängiti Beyonce’i lugu „Run the World Girls“ Ibrahimi arranžeeringus.

Pärast kontserti õnnestus mul temaga ka kohtuda – ta oli eesti inimestest võlutud – algul vaiksed ja arglikud, kuid hiljem, olukorraga harjudes, vabad ja ennast avavad. Ibrahimile jäi kontserdist hea tunne, kuigi ta tunnistas, et oli alguses närvis olnud, kuid rahvaga suheldes lahtus ärevus täielikult.

Kindlasti tasub ära märkida suurepärased muusikud, kes olid koos Ibrahimiga laval. Igaüks neist mängis hiilgavaid soolosid, kuid minu enda jaoks olid just trummari soolod hingematvad. Selline kontsert oli täielikult sobiv alustamaks Jazzkaare 26. festivali.

 

17.aprillil Vabal Laval 

Ibrahim Maalouf

 

Koosseis:

Ibrahim Maalouf – trompet, klahvpillid

François Delporte – kitarr

Éric Legnini – klahvpillid

Stéphane Galland – trummid