Imperial Orpheon: …ja jazzooper käiski puhvetis!

11. märts 2015
Jako Kull

Need jazzisõbrad, kes märtsi esimese reede hilisõhtul ilma eelneva ettevalmistuseta Teater NO99 jazziklubisse tulid, võisid prantsuse multiinstrumentalistide Rémy Poulakise, Gérald Chevilloni, Damien Sabatieri ja Antonin Leymarie’ esimest paari lugu kuulates hämmastunud olla – mis muusika, mis žanr, mis toimub?! Sest Impérial Orphéoni mingisse kindlasse muusikažanri liigitada on tõesti raske. Mulle isiklikult kangastus esmamuljena miskipärast eelmise sajandi kahekümnendate Pariis koos Vene emigrantide ülekeeva-romantilise nostalgiaga. Jah, oli ju tolle õhtu seikluses nii ooperit kui ka balkanlikku horos’t, nii rokki kui ka reivi, Brasiilia rütme ja midagi Aafrikast, Prantsuse igihaljaist meloodiaist rääkimata. Komponeeritud just nii, nagu ansambel maailmamuusika varasalve ette kujutab või kuulda soovib. 

 

Ansambli energiapuhang ja töövõime olid tõesti hämmastavad ning ühte neljast muusikust eraldi esile tuua polegi mõtet. Kuid jah, laulja-akordionist Rémy oli lihtsalt ja armsalt ehe, nagu hea võlur-kloun tsirkusest, kes paneb vaatajad-kuulajad end ammuli sui vahtima, seesmiselt kaasa elama, isennastki ehk ära tundma. Gérald ja Damien ja Antonin ei olnud lihtsalt saksofon ja rütm – oli kõiksus, mis väljendas end läbi metalli, inimsõrmede ja hingeõhu. Ja saal vastas säravail silmil, hüüdvail häälil ja tantsivail jalgadepaaril.

 

Sandra ja Karin, neiud pärast väsitavat tööpäeva: Tore oli. Ei uurinud enne (Karin: võib öelda, et päris jazzikauge inimene olen), mis üldse toimuma hakkab. Lugesime küll läbi bändi tutvustava lühikirjelduse – et hästi palju instrumente ja maailmamuusika, et võiks huvitav olla. Ja näidatigi, mis pillidega teha võib. No läks päris kakofooniliseks :).

Noor kaitseväelane koos kaaslannaga: Üsna viimasel hetkel sain kutse tulla ja mingit eelpilti polnudki. Aga jah, prantslased said jälle hakkama, väga positiivne muusika, ei oska vahetult enam rohkem midagi kosta. Lummatud Prantsusmaast!

Katrin, Anneli, Hanna: Vau, milline energia! Tulime sünnipäeva tähistama ja ettekujutus oli juba olemas! Oleme praegu nii vaimustatud, sest tegelikkus oli palju parem kui ettekujutus! Milline pillide kombinatsioon, nii andekad tegelased – võib-olla tänu sünnipäevale olemegi nii elevil, aga… Nii meeldis, et tuldi kokku mitte pille mängima, vaid et teha lahedat show’d. Kohati nagu multifilmimuusika, aga pagan, kui raske seda teha oli! Tehniliselt oli ju see nii raske kõik. Meeldis. Oleme muidu tublid külastajad Talvejazzil!

Sass, noor muusik: Natuke balkanlik, väga meeldis. Käisin just Prantsusmaal ühes jazziklubis, ja täna oli siin täpselt sama mõnus atmosfäär!

Suido ja Janne, abielupaar: Väga huvitav muusika, tundus, et sümbioos mustlas- ja juudimuusikast, hästi huvitav segu. Üllatav, väga hea instrumentalistide tase. Haaras kaasa, kohe tõmbas nurgast välja. Huvitavad efektid, üks parimaid klubilaive meie elus üldse! Ostsime ka plaadi – jätkame kodus ja Jazzkaarel muidugi!

Viivi, raamatukogutöötaja: Energiline ja kirev muusika. Sama kirev nagu trummari pluus. 

Meenutas mõneti tsirkusemuusikat. Ilmselt lustakate trummihelide tõttu. Siis ooperiaariate ja ballaadide töötlusi. Minu lapsepõlve, 70.–80. aastate šlaagreid meenutavaid lugusid. Siis erinevate rahvaste rahvamuusika elemente, näiteks jäi kõrvu türgi ja šoti rahvamuusikat. Ladina rütme.

Kaunis kontserdikülastajanna: Emotsionaalne varieeruvus oli väga-väga äge! Käin jazzikontsertidel väga tihti ja Eestis sellist asja ei kuule. Kui vabalt kasutati nii häält kui ka instrumente! Väga tasus tulla!

Impérial Orphéon: Meie muusika pärineb peaaegu kogu maailmast – Lõuna-Ameerikast, Põhja-Aafrikast, Euroopast… See on, jah, üks segu, püüame tuua publikuni Rossinit, Verdit, ulatume rokist-jazzist lüürikani. Läheme nüüd Riiga, siis Minskisse, Vilniusse, Helsingisse. Aitäh!

 

Impérial Orphéon 6. märtsil teater NO99 jazziklubis

Koosseis:

Rémy Poulakis – laul, akordion

Gérald Chevillon – bass- ja sopransaksofon, elektroonika 

Damien Sabatier – bariton-, alt- ja sopraniinosaksofon, teremin, elektroonika

Antonin Leymarie – trummid, löökriistad