Innersound – tähetolmuline muusika

14. detsember 2015
Silvia Luik

Tänavusel Jõulujazzil, 3. detsembril esines Philly Joe’s noortest muusikutest koosnev ansambel Innersound. Veebireporter Silvia Luik vestles bändiga hetk enne kontserdi algust nende loomingust ja inspiratsioonist.

 

Kuidas sündis teie bändi nimi?

Elina Hokkanen: „Istusime Janiga ühel märtsikuu päeval Elleri-kooli kohvikus ning mõtlesime pikka aega, milline võiks olla bändi nimi. Tahtsime, et see kõlaks hästi, aga samas oleks lihtne ja meeldejääv.“

Johannes Laas: „Mulle meeldib meie bändi nimi, sest muusika, mida teeme, tuleb meie seest, siis on see otsetõlge – meie seesmine heli – Innersound.“

Mis ajendil teie lood sünnivad? Millest on need inspireeritud?

Elina: „Johannes ja mina oleme põhilised, kes algmaterjali teevad. Enamasti kipume seda eraldi kirjutama. Ehk Johannes räägib, kuidas lood tema juurde tulevad.“

Johannes: „Jah, seal pole üldiselt midagi keerulist: mängin oma instrumendiga, võtan vaba aja ja lihtsalt mängin, aga ei harjuta. Niiviisi tulevad minuni ideed, mida püüan arendada ja nendega mängida. Kui tuleb hästi välja, siis sobib ehk looks ka. Kui mingi materjal tekib – akordijärgnevused, meloodiajupid, siis enamasti tutvustan enne Elinale või toon ta kohe bändiruumi kaasa, kus sellest võib hoopis midagi põnevamat sündida. Tavaliselt Jan ja Karl mõtlevad ise oma partiisid, mida vajadusel saan suunata. Aga üldiselt arranžeerimine toimub ikka bändiruumis.“

Elina: „Laulutekstid kirjutan ise, mis tavaliselt pole reaalsetest situatsioonidest inspireeritud. Mulle väga meeldib kirjutada planeetidest või universumist, näiteks tunnetest ma väga palju ei kirjuta. Olen loomult üsna mõtiskleja, kes ei taha kahe jalaga maa peal kinni olla. Ehk see on põhjus, kuidas loo tekstid sünnivad.“

Karl Tammaru: „Päris nii öelda ei saa, et meie looming tunnetest pole, sest mingeid paralleele saab ikka tõmmata. Oleneb täiesti kuulajast, igaüks saab lüürikaga erinevalt suhestuda. Aga tõsi, iga lugu puhtalt armastusest ei ole.“

Mis žanrisse te oma muusika liigitaksite?

Jan Kulbin: „Arvan, et psühhedeeliline jazz.“

Karl: „Ükspäev just arutasime Kirke Karjaga, et meie looming kisub rohkem popi poole, see on selge, aga samas me ei sea piire, kui tekivad näiteks huvitavad taktimõõdud, siis lubame seda enda muusikas teha. See teeb huvitavaks ja segab jazzielemente meie muusikasse. Akordijärgnevused pole kohati kõige lihtsamad ja meloodiajupid samuti. Lähtume ikka sellest, et me looming oleks huvitav popmuusika, mida oleks lihtne kuulata nii tavakuulajal kui ka inimesel, kes on natuke rohkem muusikas sees. Püüame seda suunda hoida.“

Kuidas sündis koostöö Kirke Karjaga?

Jan: „See juhtus täitsa kogemata, tegelikult keegi bändiliikmetest ei teadnud, et rääkisin Kirkega sellest ideest – see juhtus Tartu Jazziklubi ees ühel kontserdipäeval, kui Kirke mängis.“

Johannes: „Ma arvan, et tegelikult sai see alguse, kui Kirke meie Facebooki seinale kirjutas sõnumi „Te olete nii ägedad!“.“

Elina: „Meile meeldib väga, et Kirke meiega täna laval on. Suurepärane on musitseerida niivõrd andeka muusikuga.“

Lugesin, et teie muusikat on kirjeldatud järgmiste sõnadega: muusika, mis viib maagilisele rännakule läbi sünge ning tähetolmulise atmosfääri. Kuidas te iseloomustaksite oma loomingut? Millised oleksid need märksõnad?

Elina: „Tegelikult mina mõtlesin ise selle lause välja, sest just selline tunne tekib mul laval olles. Aga miks just tume? Ma arvan, et see on pigem minu pool kui Johannese, aga nii ma näen meie loomingut – väheke sünge ja melanhoolne. Selletõttu pidasin sellist kirjeldust kõige õigemaks. Eks iga ühel meist on erinev visioon …“

Karl: „Ma arvan, et kõigil meil on see nägemus veidi erinev, kuidas me oma muusikat tunnetame, aga kindlasti hoiame mingit sama liini. Arvan, et see on pigem hea, et see nii on, sest siis näeme oma loomingut erinevate külgede pealt.“

Debüütalbum on väljas, kontserte on antud, seega kuhu nüüd edasi? Mis on teie järgmised plaanid?

Johannes: „Eks ikka plaat number kaks! Suvi oli tore ja mõnusalt tegus. Praegu võtame rahulikumalt, kogume ideid, kirjutame uut loomingut. Ideid on, aga siinkohal ei tahaks neid välja hõisata, äkki ei lähe nii nagu plaanime.“

Elina: „Jah, ideid jagub. Kuid vaatame, mis aeg toob.“

 

Innersoundi liikmetega vestles Silvia Luik.

 

Innersound

3. detsembril 2015. a Philly Joe’s

Koosseis:

Elina Hokkanen – vokaal

Johannes Laas – kitarr

Karl Tammaru – bass

Jan Kulbin – trummid

Kirke Karja – klaver