Jamie Lidell säras Kumu Öös

06. juuni 2006

Kumu Öö oli intrigeeriv algatus ühendada kunstisaali atmosfäär moodsasse muusikalisse konteksti. Sellised ristumisteed avardavad Eesti muusikasündmuste pilti.

Reedel 2. juunil avas KUMU esimest korda uksed öösel. Toimus Jazz´n´Motioni ja Hea Uue Heli korraldatud elektroonilise klubimuusika- ja filmisündmus Kumu öö. Kunstimuuseum muutus kuueks tunniks rahvarohkeks klubiks. Taolisi üritusi saab seal küll korraldada maksimaalselt kolm korda aastas, sest just täpselt nii tihti vahetatakse näitusi suures saalis.

Toimunut käis kaemas Ester Eggert.
Öö juhatasid sisse kodumaised artistid. Ehk oleks võinud enamikust neist veidi rohkemat oodata, kuid meeldiva üllatuse serveerisid Kalm ja Akord. Noortest Otsakooli muusikutest koosnev Akord andis Kalmi elektroonikale palju juurde. Põnev sulam jazzist ja klubibiidist võiks tulevikuski pinget pakkuda. Siiski on koosseisul kindlasti veel arenguruumi, sest nii mõneski kohas kippus muusikaline sõnavara nappima ja mõte kaduma minema.

Täpselt südaööl astusid suures saalis lavale esimesed külalised Inglismaalt – Plaid. Esitus algas küll meeldivalt pehmemal lainel, kuid bassihelisid juurde keerates ilmnes karm tõsiasi – Kumu suure saali betoonseinad võimendasid niigi tugevat tümpsu veelgi ja paljuski ei jõudnud Plaidi muusikaline sõnum kuulajani. Publik oli lihtsalt liiga hõivatud kõrvadest kinni hoidmisega. See, mis jäi arusaadavaks, lubab Plaidi siiski pidada heaks ja mitmekesiseks tantsumuusikaks.

Samal ajal lõbustas rahva meelt palju parema akustikaga fuajees Toob. Tavalise trummi ja bassi tegi kaasakiskuvaks „elus“ trumm. Masin võib pakkuda paljugi, kuid inimlik rütmitunnetus on see, mis kutsub kuulama ja lisab muusikale õige fiilingu.

Kell 01.30 astus suures saalis üles Jamie Lidell. Briti laulja oli meeldivaks vahelduseks eelnevale. Tema soulilik hääl ja tunnetus sobisid ruumi akustikaga juba palju paremini. Samal ajal fuajees karmimat technot mänginud Vex´d jättis aga publikule valikuvõimaluse. Jamie Lidelli kasuks otsustanud ei pidanud pettuma, sest mees ei piirdunud vaid souliga. Peagi lisandus beatbox ja muusika muutus järjest julmemaks. Kui Lidell lavalt lahkus, tilkus ta higist ja loodetavasti taastus ka publiku kuulmine peagi.

Auditooriumis toimunud Wochtzchee uue plaadi „Diktüoneemakilt“ esitlus tekitas väsima kippuvas publikus atmosfäärilise muusikakäsitlusega ehk küll veelgi und, kuid sellest hoolimata oli see meeldivaks sissejuhatuseks õhtut lõpetama jäänud DJ Rich Thairile.

Kumu Ööle tuli palju erinevaid inimesi, aga neile jätkus ka ruumi. Kõigest võib järeldada, et taolistest üritustest kuuleme veelgi tulevikus. Ootama jääks vaid veidi laiemat muusikavalikut.