Jazzikuu: Pöörane viiking lisab jazzikuule värvi

04. aprill 2010

Loe intervjuud jazzikuu külalise Kartsen Mathieseniga, kes üllatab tallinlasi ootamatutes kohtades linnaruumis.

Aprillis peetakse Eestis juba neljandat korda jazzikuud. See tore, jazzi populariseeriv ja fookusesse tõstev traditsioon, mis sai alguse USAs, jõudis Eestisse 2007. aastal.

Ivo Heinloo annab lühiülevaate Jazzikuu sündmustest ajalehes Sirp.

Lisaks Eestile tähistatakse seda umbes 40 maailma riigis. Sellelgi aastal on kava täis uut ja huvitavat: restoranis Clazz astuvad esmaspäeviti üles seninägematud noored talendid, toimub traditsiooniline jazziplakatite konkurss, mis on eelmistel aastatel tootnud jazzikuule silmapaistvaid logosid.

Jazzkaare festivalile tuleb jazzisaadikuna Dianne Reeves, kes ulatab aasta jooksul enim silma paistnud Eesti muusikutele jazziauhinnad. Tavalisest enam on džässiteemalisi saateid televisioonis ja raadios – pilguheit džässiauhindade laureaatidele ETVs ning loomulikult kõlab džässmuusika ka Klassikaraadios Jazzkaare festivali kontsertide ülekannetes.

Kõige omanäolisemaks ettevõtmiseks kujuneb ilmselt Taani löökpillimängija Karsten Mathieseni viibimine Eestis. Ta viib läbi uudse linnaruumiprojekti: improviseerib ootamatutes paikades ja ootamatute partneritega, et viia improvisatsioonilise muusika sõnum inimesteni, kes jazzikontsertidele sattuda ei pruugigi. Mathieseni improvisatsioonid vältavad 19. – 25. aprillini. Eesti publikule on Mathiesen tuttav kui Jaak Sooääre ansambli Dynamite Vikings liige.

Intervjuu – Karsten Mathiesen Eestis
Nägin teid Viljandi kitarrifestivalil pärimusmuusika aida trepil esinemas, kus jäädvustusite mällu, usutavasti mitte ainult mulle, kui üks kummastavamaid muusikalisi elamusi. Kuidas te ise seletate seda, mida teete?
KARSTEN MATHIESEN: Music is everything and everything is music – see ongi minu peamine sõnum. Kalle’s World Tour algas performance’ina tänaval. Tahtsin näidata, et trumme saab väga edukalt rakendada sooloinstrumendina, samuti pakkus mulle huvi ümbritsevaid helisid salvestada ja luupida: olgu nendeks siis autode müra, puude sahin, pealtvaatajate seast kostuvad helid vms. Tahan teha muusikat, milles sisalduks globaalne hääl.

Kalle’s World Tour kõlab väga pretensioonikalt, aga te olete reisinud tõepoolest kogu maailmas?
Tõepoolest, olen oma ühemehe-show’ga käinud nii kaugemates paikades nagu Brasiilia, USA ja Austraalia, kuid ka kodule lähemal, suures osas Euroopas. Selle projekti võiks sõnastada ka „Kalle maailma vastu”. Ma usun, et see, mida ma teen, leiab vastukaja absoluutselt igal pool, ka kõige kaugemates maailma nurkades.

Kui suure huviga ootate esinemisi Tallinnas?
Saab olema väga põnev mängida muusikat paikades, kus varem seda tehtud pole. Mul pole vahet, kas esineda Tammsaare pargis, McDonald’si ees või Raekoja platsil. Ma ei sea endale esinemiskoha suhtes mingeid piiranguid, peaasi et muusika inimesteni jõuaks.

Kuidas kohtusite Jaak Sooäärega, kellega koos teete bändi Dynamite Vikings?
Kohtusime Kopenhaageni rütmimuusikakonservatooriumis. Jaak on inimene, kes ei ole kunagi kaotanud usku minusse kui trummarisse. Isegi siis, kui parasjagu pole leidunud muusikuid, kellega koos mängida, on Jaak olnud minust ikka väga heas arvamises. Me mõlemad oleme muusikaliselt natuke hullumeelsed.

Loe artiklit täismahus 1. aprilli Sirbist.