Märtsikuu esimesel päeval kogunes Kumu auditooriumisse saalitäis igas vanuses jazzihuvilisi, et nautida noorusliku vokaalkvarteti JazzIn Sisters kontserti. Noored lauljad ning saatebänd esitasid vanu ja uusi eestikeelseid lastelaule, mis täitsid saali rõõmu ja lustiga ning viisid mõtted päikselisele lapsepõlvemaale. Uusi jazzilikke seadeid olid lauludele kirjutanud teiste seas ka Pärt Uusberg, Kirke Karja ja Siim Aimla. Noored lauljad ning instrumentalistid teenisid publikult õigustatult suure aplausi.
Kontserdipublikult uurisid muljete kohta Helen Männik, Teele Koel ning Jako Kull.
Siim Aimla, muusik: „Tore, kui noored inimesed laulavad ja mängivad hästi tuntud lugusid. Enda seadet oli ka tore kuulda, nad said sellega väga hästi hakkama. Ka teised seaded tundusid väga head. Mõni oli kõrvapüüdvam, mõni tavalisem ning mõni kohe päris vahva. Vahejuttudest oli natuke aru saada, et nad pabistavad ka, aga laulmist see õnneks väga ei mõjutanud.”
Joonas, õpilane: „Oli kuulda ja tunda, et tegemist on veel väga noorte artistidega. Natuke meenutas “Laulukarusselli”, aga seda pigem heas mõttes. Taustabänd oli väga professionaalne ning Kirke Karja seade meeldis mulle väga.”
Einar, kingsepp: „Väga vinge kontsert oli! Ega ma Jazzkaarel tegelikult tihti ei käi, aga seekord kutsuti ja väga uhke oli. Tore, et kaasa tulin!”
Ingmar: „Mulle väga meeldis ja minu lapsele ka – lastelaulud ju ikkagi! Väga head sätted, suurepärased lauljad ja pillimehed. Ennegi Jazzkaarel käidud, aga sellist lastelauludega kontserti nagu ei mäletagi.”
Liisa Truu: „Tean seda vokaalansamblit juba ammu. Jäin väga rahule: ilusad lastelaulud mõnusas jazzivõtmes. Kogu kontsert oli väga tore ja meelolukas. Oli näha, et saalis olevad inimesed nautisid seda. Minule meeldis kõige rohkem, et esinejad olid laval väga loomulikud ja bänd mängis ka väga hästi. Kõige meeldejäävamad lood olid „Kati karu“, „Tige tikker“ ja „Koduke“.“
Aigo Kiiker: „Kuna üks vokaalansambli lauljatest on juhtumisi minu õde, olen nende tegemistega juba algusaegadest saati kursis. Seni pole olnud mahti neid kuulama minna, kuid seekord otsustasin mitte ilma jääda. Minu arust oli väga äge kontsert, just see, et noored inimesed teevad oma asja ja teevad seda väga hästi! Kõige enam meeldis lauljate ja bändi hästi vaba olek laval ja see, kuidas kõik kogu kontserdi jooksul kokku kõlas.“
Kadi Pajusaar: „Mulle väga meeldis – ja just seepärast, et kuna kõik tunnevad neid laule, siis on igaühel nendega oma emotsioon ja mälestus. Mõnus nostalgiamoment. Ja samas olid lood värskes jazzivõtmes. Minu lemmiklugu on väikesest peale olnud „Õnneseen“. Kõige eredamalt jäi meelde „Jorupilli jonn“, mis oli lahe juba Genialistide esituses ja oli nüüd ka väga lahedas seades, mõnusa vibe’iga.“
Diana, JazzIn Sistersi lauljate õpingukaaslane: „Äratundmisrõõm on südames, sest meenuvad Kalmer Tennosaar ja „Entel-tenteli“ aegsed lood plaatidelt, mis kodus kunagi kuulatud… Jah, oli meenutusi kunagistest viisidest, aga värskemaid laule kõlas ikka ka, täiesti uusi vaatenurki! Tüdrukute hääled kõlavad kokku – impulss laulukirjutajaile kirjutamaks uusi lugusid!“
Ene-Magdaleena, teenistuja: „Emotsioonid on head. Tulin kontserdile täielikus teadmatuses ja sain väga meeldiva kogemuse osaliseks. Tore, et Eestimaal leidub veel tegusaid noori muusikuid, kes julgevad välja tulla puhta ja siira muusikaga. Mulle jättis kõige suurema mulje just idee võtta lihtsad ja naiivsed lastelaulud ning vormida nendest tunnetuslikud muusikapalad. Me kõik oleme pärit lapsepõlvest ja meil kõigil on suhe oma lapsepõlvega. See võib olla nii hea kui ka halb. Paljud eesti emad ei ole kunagi oma lapsele unelaulu laulnud, ka mina kuulun nende hulka. Seda kosutavam on aga kuulata unelaulu kontserdil uues kuues. Justkui lapsepõlv tuleks tagasi! Tahaks teile, kallid muusikud, siiski veel midagi öelda – arvestage sellega, et võite saada väga populaarseks, ja mõelge sealjuures ka oma lisalugude peale. Tore oleks, kui need ei korduks. Soovin teile suurt ja ilusat tulevikku!“
Triinu, 2. klassi õpilane: „Kõige rohkem meeldis tigeda tikri laul. Ise mängin klaverit… Võib-olla proovin neid lugusid nüüd ka klaveril mängima hakata. Rohkem meeldisid kiiremad ja ergumad lood.“
Eva, Maria ja Kärt, kolm sõbrannat: „Tore! Oleks võinud rohkemgi lapsepõlvelaule olla. Kahju, et oma last kaasa ei võtnud. On väga huvitav, kui lastelaule lauldakse teises võtmes. Paneb imestama, et praegused 25-aastased meie aja lastelaule nii tähtsaks ja toredaks peavad, et need meelel ja keelel on!“
Enn ja Elviira (lauluõpetaja), abielupaar Sauelt: „Väga tasemel! Andekate muusikute koosmusitseerimise nauding kiirgas publikusse! On ju tunda, kui tehtavat ise nauditakse – ja see musikaalsus ning fantaasia! Iga tüdruku arranžeeringus oli tükike iseendast, kõigil neljal erinev käekiri.“
Rando, JazzIn Sistersi laulja Marise vend: „Kõik oli super hästi, kokkumäng ja muu! Vägev tunne!“
Jako, veebireporter: „Neiud olid otsustanud uudselt särama lüüa oma lapsepõlve laulud – uudselt peamiselt vokaali osas, millele instrumentaal just parajalt-vajalikult-üllatuslikult tuge pakkus. Üks koduselt lõhnav, parajalt sassis, vürtsikas, kohati ka hingetorkiv tikrimoos, mida nii emad, Karu-Katid kui ka mina ise koos oma kutsuga ikka veel limpsida tahaks…!“
Teele, veebireporter: „Esitusele tulid kõigile tuttavad ja armsad lastelaulud, millele olid värsked ja mahlased seaded teinud nii tüdrukud ise kui ka teised abivalmid muusikud, keda kõiki kontserdi lõpus ka väikeste meenetega tänati. Kui väljas paistis päike ja andis aimu kevadest, siis võis sära tunda ka Kumu auditooriumis. Neidudest õhkav rõõm ja hea tuju peegeldusid ka publiku emotsioonides. Kui muusikud naudivad laval seda, mida nad teevad, tunneb ka publik nende energiat: saalist lahkuti vaid naeratavate nägudega ning kõlasid ainult kiidusõnad!“
JazzIn Sisters
Kumu auditooriumis 1. märtsil 2014 kell 16
Marit Kiiker – vokaal
Maris Aljaste – vokaal
Vivi Maar – vokaal
Viveli Maar – vokaal
Mathei Florea – klahvpillid
Janno Trump – bass
Ahto Abner – trummid
Üllatusesineja Keio Vutt – saksofon