Jazzkaar algatab tänavu Jazzikuu ja jazziauhinnad

25. veebruar 2007

Jazzkaar 2007 on varasematest uuenduslikum: tipptasemel artistidele lisaks on liitutud rahvusvahelise Jazzikuu traditsiooniga ning algatatakse kaks uut jazzmuusikutele mõeldud auhinda.

21.veebruari hommikul toimus Viru hotellis Jazzkaare pressikonverents. Anne Erm tutvustas pressikonverentsil Jazzkaar 2007 esinejaid ning Madli-Liis Parts rääkis lähemalt esmakordselt Eestis toimima hakkavat Jazzikuust.

Pressikonverentsil räägitut vahendab Rivo Randver.

Aastat 2006 pidas Anne Erm õnnestunuks. Toimus sada kontserti. Palju oli põnevat kuulamist ja huvitavaid projekte. Jazzkaare festivali külastas möödunud aastal üle 25 000 inimese, mida oli veidi vähem, kui sellele eelnenud aastal. Ermi sõnul oli see ka aimatav, eelkõige just seetõttu, et esimest korda ei olnud Jazzkaare festivalil oma kindlat festivalipaika, milleks on eelnevatel aastatel olnud Sakala Keskus.

Ka sel aastal rändab Jazzkaare festival mööda erinevaid kontserdipaiku, kuid sellele vaatamata loodab festivali peakorraldaja, et rohkem publikut leiab kontserdid üles. Kava tuleb mitmekesine ning põnevat kuulamist jagub igale maitsele, kinnitab Anne Erm.

Pressikonverentsi esimeses pooles rääkis Jazzikuu projektijuht Madli-Liis Parts lähemalt uuest aprillikuisest traditsioonist, selle üsna lühikesest ajaloost ning sellest, mida uus liikumine toob kaasa Eestile. USA-st 2001 aastast alguse saanud tänuväärse liikumise keskpunktiks on just noored.

Jazzikuu liikumisega on Partsi sõnul viie aasta jooskul liitunud juba 20 Euroopa riiki ning ligi pooled osariigid Ameerikast. Eestile toob uus traditsioon kaasa rohkem kontserte koolides, rohkem õpitubasid, kus noored saavad kaasa lüüa. Jazzmuusikat kõlab aprillis kindlasti veelgi rohkem kui tavaliselt.

Igal aastal hakkab toimuma ka Jazzikuu plakatikonkurss, mille käigus valitakse logo, mis hakkab ehtima Jazzikuu plakateid ning T-särke. Jazzikuu 2007 logo on ka juba valitud. Võitjaks osutus Taebla Gümnaasiumi 10.klassi õpilane Reili Nõupuu. Võitja valiti 300 laekunud töö hulgast. Noorimad osalejad olid konkursil 7aastased lapsed ning vanimad Gümnaasiumi lõpuklasside noored.

Paljud Jazzikuuga seotud üritused liiguvad just Tallinnast välja, et viia jazzi ka kohtadesse, kus jazzmuusikast võib-olla ei teati midagi. Sihikul on koolid ning väga tähtsal kohal ongi koolikontserdid, räägib Jazzikuu projektijuht. Selleaastasel Jazzikuul toimub üle Eesti 17 koolikontserti, neist Tallinnas vaid 4. Koolikontserdid on erilised ka seetõttu, et noored saavad ise kaasa mängida, soovi korral pille puutuda ning saavad aktiivselt osaleda selles, mida muusikud laval teevad.

Jazzikuu saadikuks on sel aastal legendaarne USA saksofonist Archie Shepp, kes annab 27. aprillil Jazzkaare festivali raames ka kontserdi. Sellele järgneval päeval toimub Rahva Raamatu kaupluses Viru keskuses saksofonistiga avalik intervjuu ning selle lõppedes tuleb ta kohtuma oma fännidega, muusikaõppuritega ning kõigiga, kes muusikuga isiklikult tutvuda soovivad. Mujal maailmas on taolised suhtlemisvormid muusikutega üsna tavalised, aga Eestis on taolised avatud intervjuud harukordsed, märgib Parts.

Loenguid jazziajaloost tuleb Jazzikuu raames pidama John Hasse, kes on ühtlasi selle uue liikumise idee autor. Kaks päeva viibib Hasse Tallinnas ja ühe päeva Kuressaares ning loengud on Partsi sõnul avatud kõigile huvilistele, oodatud on eriti muusikaõpetajad ning õpilased. Oluline osa on Jazzikuul ka Laseringi plaadipoel, kes aprillikuul pakub kõiki jazziplaate 10% odavamalt. Sellele lisaks toimuvad plaadipoes ka erinevad viktoriinid, kus loositakse välja erinevaid auhindu. Jazzikuu jooksul toimub lisaks veel erinevaid üritusi ning informatsioon nende kohta ilmub kõige aktiivsemalt Jazzkaare koduleheküljel, kinnitab Jazzikuu projektijuht Madli-Liis Parts.

Elioni, Jazzkaare ja Eesti Jazziliidu koostöös antakse Jazzikuul sel aastal esmakordselt välja ka Elioni Jazziauhind, millega tunnustatakse aktiivsemaid ning isikupärasemaid jazzmuusikuid. Lisaks sellele tunnustatakse Noore Jazzitalendi Auhinnaga noort muusikut, kes on oma tegemistes saavutanud märkimisväärseid tulemusi.

Edasi jätkas pressikonverentsil Jazzkaar 2007 esinejate tutvustamisega Anne Erm. Festivali peakorraldaja mainis ka, et sel aastal möödub 40 aastat kuulsusrikkast 1967. festivalist. Kuna toonasel festivalil osalenud muusikud eesotsas Charles Lloyd`iga on Eestit hiljemgi külastanud, otsustasid korraldajad sel korral minevikku taga mitte nutta ning jätta sel aastal esinemisruumi rohkem siin varem mitte käinud muusikutele. Samas ei välista Erm võimalust, et 1967. aastal esinenud muusikud Eestit veel külastavad.

Sel korral on festivalikavas aga koguni kaks suurt legendi, kelleks on laulja ja pianist Andy Bey ning saksofonist Archie Shepp, kel mõlemal vanust juba ligi 70 aastat. Erm nimetas Andy Bey`d eriliseks jazzlauljaks. Erm nimetab Bey`d jäljendamatuks lauljaks, kuna tema vokaalsed võimed on niivõrd omapärased ning tema erinevad hääleregistrid on täiesti erineva ning jäljendamatu tämbriga. Erm ei jäta ka mainimata, et Eestisse saabuv legend kandideeris ka oma viimase plaadiga Grammyle.
Üheks peaesinejaks on sel aastal ka Mike Stern, kes musitseerib koos Norra jazzmuusika tippudega. Erm kiidab kitarristi virtuoossust ning kaunist meloodilist mängustiili. Ka maailmamuusika on festivalil esindatud ning seda eelkõige Hispaania ansambli Ojos de Brujo näol, kes on ka üheks peaesinejaks tänavusel festivalil. Brittidest tuleb Jazzkaarele Incognito, keda on juba aastaid siia püütud meelitada.

Eriline on peakorraldaja sõnul tänavune festival ka seetõttu, et väga palju on rõhku pööratud koostööle erinevate muusikute vahel ning rahvusvahelistesse projektides on aktiivsed ka eesti muusikud. Raivo Tafenau annab kontserdi koos Poola ja Leedu muusikutega, Villu Veski projektis on kaastaud Itaalia, Brasiilia ning Läti muusikud.

Palju on Jazzkaarel ka tunnustatud noori, teatab Anne Erm. Eesti noortest annavad kontserte Liisi Koikson, Marvi Vallaste, Kadri Voorand. Vanadest tegijatest on kohal Tõnu Naissoo. Üheks hõivatumaks muusikuks on Jazzkaarel Siim Aimla, kes teeb kaasa mitmes projektis ning jõuab ka Otsakooli Bigbandiga koolidesse esinema. Kokku annavad eesti muusikud Jazzkaarel 25 kontserti.

Eesti muusikute tegevus on väga võimas, märkis Anne Erm ning kiitis selle koha pealt Jazziliitu eesotsas Jaak Sooäärega. Tänu Jazziliidule on jazzkontserte aktiivselt toimuma hakanud mitmetes Eesti linnades ning muusikutel on üsna palju esinemisvõimalusi ning korraldaja tunnistas ka, et Eesti muusikud tegid Jazzkaarele kontserti pakkumisi palju rohkem, kui kavva mahtus.

Rõõmustav on selle juures, et enamus noori tuleb välja enda originaalkavaga. Seoses muusikute aktiivsusega on aeg muusikuid väärikalt hinnata, arvab Anne Erm. Tänu Elionile see sel aastal ka õnnestub, kuna esmakordselt antakse välja Elioni Jazziauhind ning Noore Jazzitalendi Auhind, rõõmustab Jazzkaare peakorraldaja.