Jazzkaar alustas tundliku improvisatsiooniga

24. jaanuar 2005

18. jaanuaril esines Von Krahli baaris Jaak Sooääre trio koos külalismuusikuga Austriast. Publik pidas õhtut suurepäraseks jazziaasta alguseks.

Ehkki kevad veel kaugel, algas teisipäeval 18. jaanuaril Jazzkaare tänavune kevadhooaeg. Kümne kontserdiga jazziratta panid veerema kitarrist Jaak Sooääre trio koos sopran- ja tenorsaksofoni ning flööti mängiv Karlheinz Mikliniga Austraist.

Von Krahlis pakuti kuulama tulnutele nii jazzistandardeid kui ka Karlheinz Miklini omaloomingut. Õhtule lisasid väärtust Tanel Rubeni (trummid) ja Mihkel Mälgandi (kontrabass) intensiivsed soolod. Esitamisel olnud kava oli huvitav ja pinget pakkuv nii publikule kui ka lavalolijatele.

Grete Soosalu Jazzkaare veebitoimetusest käis kontserti kuulamas ja vestles publikuga.

Andres, arhitekt:”Tänane kontsert pakkus head improvisatsiooni. Sooäär on ikka tasemel, nagu alati.”

Kaisa, õpilane:”Tanel Ruben trummidel mängib nii tundeliselt: on näha et ta on muusikas sügavuti sees. Bänd on hästi koos, iga instrument annab oma osa ja tulemuseks on ühtne tervik. Ei ole midagi sellist, et keegi vaid oma rida ajaks teisi arvestamata.”

Maria, 25, õpetab tõlkimist:”Tulin siia ennekõike Karlheinz Miklini pärast, sest olen ka ise austerlane. Kontserdiga jäin väga rahule. Kõige enam meeldis mulle, et bänd oli rahvusvaheline. Tahaksin tänada Jazzkaare veebilehte, et üldse taolisest kontsertist teada sain. Nii mina kui mitmed mu tuttavad oleme lehe tihedad külastajad ning arvame, et sellest võiks isegi ka saksakeelne versioon olla.”

Andrus, 37, mullivannide müüja:”Kontsert oli väga inspireeriv ja andis tugeva elamuse. Jazz tuli südamesse. Õigemini kõige pealt kõrvadesse, siis südamesse ning edasi jõudis muusika näppudeni ja lõpuks ka häälepaelteni.
Sööääre trio ja Miklin olid Jazzkaare kevadhooaja tugev ja võimas avalöök. Eriti hinge läks saks, aga Jaak oli ka väga hea. Tegelikult kõik poisid olid. Ja meie laudkonna naistele jäid kontserdist meelde kontrabassisti lokid.”

Elise, Maria, Grete:”Mõnus lõõgastav kontsert oli, aga midagi väga südamesse ei läinud. Ootasime rohkem tuntud lugusid. Aga tore üllatuseks oli lugu Viimsest Reliikviast, mida esitleti kui Austra päritolu lauluna.”

Riina, 41, õpetaja:”Tulin siia eelarvamusega, sest olen nö koostööprojekte, kus üks külaline välismaalt, varemgi näinud ja tihtilugu osutuvad need üheks õhtuks kokku klopsitud üritusteks, mis toimuvad üksnes viisakusavaldusena. Seekordne kontsert aga tõestas, et ansambel suhtus muusikasse ja publikusse austusega, et nad olid kava läbi põhjalikult läbi mõelnud. Kaunilt kõlas Miklini bassflööt. Loodan, et see oli ikka bassflööt… Igal juhul kaunis!”

Karlo, 37, projektijuht:”Von Krahli baar on jazzikontsertideks suurepärane koht. Muusikaga tekib vahetu side isegi rõdul seistes. Meeldisid Jaak Sooääre soolod, Miklini mäng oli väga tundlik. Oli hea mõte teha kontsert kahe poolega. Teine osa mõjus veelgi hoogsamalt. Tuttavad meloodiad tegid läbi ostekui noorenduskuuri.”